1 Kui Issand, su Jumal, viib sind sellele maale, mida sa lähed
pärima, ja ta ajab sinu eest ära paljud rahvad: hetid, girgaaslased,
emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, seitse
rahvast, suuremad ja vägevamad sinust,
2 ja kui Issand, su Jumal, annab nad sinu kätte ja sa lööd neid,
siis hävita nad sootuks: ära tee nendega lepingut ja ära anna neile armu!
3 Ja ära saa nendega langudeks; oma tütart ära anna tema pojale ja
tema tütart ära võta oma pojale,
4 sest ta ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi
jumalaid. Siis süttib Issanda viha põlema teie vastu ja ta hävitab
sind kiiresti.
5 Aga talitage nendega nõnda: kiskuge maha nende altarid,
purustage nende ebaususambad, raiuge katki nende viljakustulbad ja
põletage tules nende jumalakujud!
6 Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas; Issand,
su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist,
kes maa peal on.
7 Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid
eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist,
8 vaid sellepärast et Issand teid armastas ja tahtis pidada
vannet, mille ta oli andnud teie vanemaile, tõi Issand teid vägeva
käega välja ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest.
9 Ja tea, et Issand, su Jumal, on Jumal, ustav Jumal, kes lepingut
peab ja heldust osutab tuhandenda põlveni neile, kes teda
armastavad ja tema käske peavad,
10 aga kes tasub oma vihkajaile otsemaid, hävitades nemad; ta ei
viivita oma vihkaja ees, vaid tasub temale kohe.
11 Pea seepärast neid käske, määrusi ja seadlusi, mis ma täna
sulle annan, et sa neid täidaksid!
12 Ja kui te võtate kuulda neid seadusi ja peate neid ja teete
nende järgi, siis peab Issand, su Jumal, sinuga lepingut ja osutab
heldust, mida ta su vanemaile on vandega tõotanud.
13 Ja tema armastab sind ja õnnistab sind ning teeb sind paljuks;
ta õnnistab su ihusugu ja su maa vilja, su teravilja, su veinivirret
ja su õli, su veiste poegimist ning su lammaste ja kitsede kasvatust sellel
maal, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda.
14 Õnnistatud oled sa rohkem kui kõik rahvad: ei ole su hulgas
sigimatut, ei meest ega naist, ka mitte su loomade hulgas!
15 Ja Issand võtab sinult ära kõik haigused ega pane su peale
ainsatki Egiptuse kurjadest taudidest, mida sa tunned, vaid laseb
need osaks saada kõigile, kes sind vihkavad.
16 Ja hävita ära kõik rahvad, keda Issand, su Jumal, sulle annab;
su silm ärgu andku neile armu! Ja sa ei tohi teenida nende jumalaid,
sest see saaks sulle püüdepaelaks!
17 Kui sa ütled oma südames: Need rahvad on minust suuremad,
kuidas ma suudan nad ära ajada?
18 Ära siiski karda neid; tuleta ikka meelde, mida Issand, su
Jumal, tegi vaaraole ja kõigile egiptlastele,
19 neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, ja tunnustähti
ja imetegusid, ja vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart, millega
Issand, su Jumal, tõi sind välja. Nõnda teeb Issand, sinu Jumal,
kõigile neile rahvastele, keda sa kardad.
20 Samuti läkitab Issand, su Jumal, neile masenduse, kuni on
kadunud need, kes on järele jäänud, ja need, kes endid on sinu eest peitnud.
21 Ära kohku nende ees, sest Issand, sinu Jumal, on su keskel, suur
ja kardetav Jumal!
22 Issand, su Jumal, ajab need rahvad su eest ära vähehaaval; sa
ei tohi neid kiiresti hävitada, et sulle ei sigineks palju metsloomi.
23 Issand, su Jumal, annab nad su kätte ja viib nad suurde
segadusse, kuni nad hävitatakse.
24 Ta annab nende kuningad su kätte ja sa pead kaotama nende nimed
taeva alt; ükski ei saa seista sinu vastu, kuni sa nad hävitad.
25 Nende jumalakujud põletage tules; ära himusta hõbedat ja kulda
nende pealt ja ära võta seda enesele, et sind sellega ei
võrgutataks, sest see on jäledus Issandale, su Jumalale!
26 Ära vii niisugust jäledust oma kotta, et sinagi ei saaks
neetuks nagu see; sa pead seda ülimalt põlgama ja jälestama, sest see
on neetud asi!