1 Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: „Te olete
näinud kõike, mida Issand tegi teie silme ees Egiptusemaal vaaraole
ja kõigile ta sulastele ja kogu ta maale,
2 neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, neid suuri
tunnustähti ja imetegusid.
3 Aga Issand ei ole tänapäevani teile andnud südant mõistmiseks
ega silmi nägemiseks ja kõrvu kuulmiseks.
4 Mina juhtisin teid nelikümmend aastat kõrbes: teil ei kulunud
riided seljas ega kulunud sul sandaal jalas.
5 Te ei saanud süüa leiba ega juua veini või vägijooki, et te
mõistaksite, et mina olen Issand, teie Jumal.
6 Ja kui te jõudsite siia paika, siis tulid Siihon, Hesboni
kuningas, ja Oog, Baasani kuningas, sõdima meie vastu, aga me lõime neid.
7 Ja me võtsime nende maa ning andsime selle pärisosaks
ruubenlastele ja gaadlastele ja Manasse poolele suguharule.
8 Seepärast pidage selle seaduse sõnu ja tehke nende järgi, et
teil oleks kordaminek kõiges, mida te teete!
9 Te kõik seisate täna Issanda, oma Jumala ees: teie peamehed,
teie suguharud, teie vanemad ja teie ülevaatajad, kõik Iisraeli mehed,
10 teie lapsed ja teie naised, samuti võõras, kes on su leeris,
niihästi su puuraiuja kui su veetooja,
11 et sa võiksid astuda Issanda, oma Jumala liitu ja tema vandeosadusse,
mille Issand, su Jumal, täna sinuga teostab,
12 et täna sind ülendada enesele rahvaks ja et olla sulle
Jumalaks, nagu ta sulle on öelnud ja nagu ta su vanemaile,
Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile on vandega tõotanud.
13 Aga mitte ainult teiega ei tee ma seda liitu ja vandeosadust,
14 vaid niihästi sellega, kes seisab täna siin koos meiega
Issanda, meie Jumala ees, kui ka sellega, kes ei ole täna siin koos meiega.
15 Sest te ise teate, kuidas me elasime Egiptusemaal ja kuidas me
tulime läbi rahvaste keskelt, keda teiegi läbisite,
16 ja te nägite nende jäledusi ning ebajumalaid puust ja kivist,
hõbedast ja kullast, mis neil olid.
17 Seepärast ärgu olgu teie hulgas meest või naist või suguvõsa
või suguharu, kelle süda pöördub täna Issanda, meie Jumala juurest,
et minna teenima nende rahvaste jumalaid; ärgu olgu teie hulgas juurt,
mis kasvatab mürki ja koirohtu,
18 ühtegi, kes kuuldes selle sajatuse sõnu, õnnistab südames
iseennast, öeldes: „Minu käsi käib hästi, isegi kui ma elan
südamekanguses!” - et juuasaanut ei hävitataks koos janusega.
19 Issand ei taha temale andeks anda, sest siis suitseb Issanda
viha ja ägedus selle mehe vastu ja tema peale langevad kõik need
needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, ja Issand kustutab
tema nime taeva alt.
20 Ja Issand lahutab tema kõigist Iisraeli suguharudest, kurjaks
saatuseks kõigi selle lepingu needuste järgi, mis sellesse
Seaduse raamatusse on kirjutatud.
21 Siis küsib teie järeltulev põlv, teie lapsed, kes tulevad
pärast teid, ja võõras, kes tuleb kaugelt maalt, kui ta näeb selle
maa nuhtlusi ja haigusi, millega Issand on pannud selle põdema,
22 väävlit ja soola - kogu selle pind on tulease, sinna ei külvata
ja seal ei võrsu ega kasva mitte mingisugust rohtu -, nagu Soodoma ja
Gomorra, Adma ja Seboimi segipaiskamise puhul, mis Issand oma vihas
ja raevus segi paiskas,
23 siis küsivad kõik paganad: „Mispärast on Issand selle maaga
nõnda talitanud? Mispärast see suur tuline viha?”
24 Siis vastatakse: „Sellepärast et nad jätsid maha Issanda, oma
vanemate Jumala lepingu, mille ta nendega tegi, kui ta tõi nad välja
Egiptusemaalt,
25 ja et nad läksid ning teenisid teisi jumalaid ja kummardasid
neid jumalaid, keda nad ei tundnud ja keda ta ei olnud neile andnud,
26 sellepärast Issanda viha süttis põlema selle maa vastu, lastes
tulla ta peale kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud,
27 ja Issand hävitas nad nende maalt vihas ja raevus ja suures
meelepahas ning paiskas nad teisele maale, nagu see tänapäeval on.
28 Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud,
kuulub igavesti meile ja meie lastele, et me teeksime
selle Seaduse kõigi sõnade järgi!”