1 Kui sa lähed sõtta oma vaenlaste vastu ja näed hobuseid ja
sõjavankreid, rahvast, keda on rohkem kui sind, siis ära karda neid,
sest sinuga on Issand, su Jumal, kes tõi sind ära Egiptusemaalt.
2 Ja kui te olete taplusesse minemas, siis astugu preester ette ja
rääkigu rahvaga
3 ning öelgu neile: „Kuule, Iisrael! Te lähete nüüd taplusesse oma
vaenlaste vastu. Teie südamed ärgu mingu araks, ärge kartke, ärge
olge rahutud ja ärge tundke hirmu nende ees!
4 Sest Issand, teie Jumal, käib koos teiega, et sõdida teie eest
teie vaenlaste vastu, et teid aidata.”
5 Ja värbamispealikud rääkigu rahvaga ning öelgu: „Mees, kes on
ehitanud uue koja, aga ei ole veel saanud selles elada, mingu ja
pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi teine ei hakkaks selles
elama!
6 Ja mees, kes on istutanud viinamäe, aga ei ole veel saanud seda
kasutada, mingu ja pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi
teine ei hakkaks seda kasutama!
7 Ja mees, kes on kihlanud naise, aga ei ole veel teda võtnud,
mingu ja pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi teine ei
võtaks naist enesele!”
8 Ja värbamispealikud rääkigu veel rahvaga ning öelgu: „Mees, kes
kardab ja on ara südamega, mingu ja pöördugu koju, et tema vendadegi
süda ei kaotaks julgust nagu tema süda!”
9 Ja kui värbamispealikud on lõpetanud rahvaga kõnelemise, siis
seadku nad väepealikud rahva etteotsa!
10 Kui sa jõuad mõne linna ligi, et sõdida selle vastu, siis paku
sellele rahu!
11 Ja kui ta sinult rahu vastu võtab ja avab sulle väravad, siis
olgu kogu rahvas, kes seal leidub, sulle töökohustuslik ja teenigu
sind!
12 Aga kui ta ei tee sinuga rahu, vaid valmistub sõjaks su vastu,
siis piira teda!
13 Ja kui Issand, su Jumal, annab ta sinu kätte, siis löö
mõõgateraga maha kõik ta meesterahvad!
14 Aga naised, lapsed, loomad ja kõik, mis linnas on, kõik
sellest saadav saak riisu enesele ja söö oma vaenlastelt saadud
saaki, mida Issand, su Jumal, sulle annab!
15 Nõnda tee kõigi nende linnadega, mis on sinust väga kaugel, mis
ei ole nende siinsete rahvaste linnade hulgast!
16 Aga nende rahvaste linnades, keda Issand, su Jumal, annab sulle
pärisosaks, ära jäta elama ühtegi hingelist,
17 vaid hävita sootuks hetid, emorlased, kaananlased,
perislased, hiivlased ja jebuuslased, nõnda nagu Issand, su Jumal,
sind on käskinud,
18 et nad ei õpetaks teid tegema kõiki nende jäledusi, mis nad
tegid oma jumalatele, ja et teie ei teeks pattu Issanda, oma Jumala vastu!
19 Kui sa piirad mingit linna kaua aega ja sõdid selle vastu, et seda
vallutada, siis ära hävita selle puid kirvest nende külge pannes,
sest neist sa võid süüa! Ära raiu neid maha, sest kas puud väljal on
inimesed, et sa ka neid peaksid piirama?
20 Aga puud, millest sa tead, et neist puudest ei saa süüa, need
hävita ja raiu maha ning ehita piiramisseadmed sinuga sõdiva linna
vastu, kuni see langeb!