1 Siis me pöördusime ja läksime teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere
teed, nagu Issand mind oli käskinud, ja me rändasime kaua aega ümber
Seiri mäestiku.
2 Ja Issand rääkis minuga, öeldes:
3 „Küllalt olete rännanud selle mäestiku ümber, pöörduge nüüd
põhja poole!
4 Ja käsi rahvast, öeldes: Te lähete nüüd läbi oma Seiris asuvate
vendade, Eesavi järglaste maa-alast. Nemad kardavad teid, aga teie
olge väga ettevaatlikud;
5 ärge tapelge nende vastu, sest ma ei taha teile anda nende maast
mitte jalatäitki, kuna ma Seiri mäestiku olen andnud pärandiks
Eesavile!
6 Rooga söömiseks ostke neilt raha eest, isegi vett joomiseks
ostke neilt raha eest.
7 Tõesti, Issand, sinu Jumal, on sind õnnistanud kõigis su
kätetöis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrbes. Need nelikümmend
aastat on Issand, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud.
8 Siis me läksime läbi oma vendade, Eesavi järglaste maast, kes
elavad Seiris, ära Lagendikuteelt, mis tuleb Eelatist ja
Esjon-Geberist; ja me pöördusime ning käisime Moabi kõrbe teed.
9 Ja Issand ütles mulle: „Ära kimbuta Moabi ja ära taple nendega
sõjas, sest ma ei anna sulle tema maast mitte midagi pärandiks, kuna
olen Aari andnud pärandiks Loti järglastele!”
10 Seal elasid muiste emiidid: suur, arvurikas ja pikakasvuline
rahvas nagu anaklased.
11 Ka neid peetakse refalasteks nagu anaklasigi; aga moabid
hüüavad neid emiitideks.
12 Seiris elasid muiste horiidid, aga Eesavi järglased tõrjusid
need välja, hävitasid endi eest ja asusid nende asemele, nõnda nagu
Iisrael talitas oma pärusmaaga, mille Issand neile andis.
13 „Võtke nüüd kätte ja minge üle Seredi jõe!” Ja me läksime üle
Seredi jõe.
14 Ja aega, mis kulus meie rännakuks Kaades-Barneast, kuni me
ületasime Seredi jõe, oli kolmkümmend kaheksa aastat; seniks oli
hävinud kogu see sugupõlv, kõik sõjamehed leerist, nagu Issand neile
oli vandunud.
15 Oli ju Issanda käsi olnud nende vastu, hävitades nad leerist viimseni.
16 Ja kui kõik sõjamehed olid otsa saanud, olles rahva hulgast surnud,
17 siis rääkis Issand minuga, öeldes:
18 „Sa lähed nüüd läbi Moabi maa-alast, Aarist,
19 ja ligined ammonlastele; ära kimbuta neid ja ära taple nende
vastu, sest ma ei anna sulle midagi pärandiks ammonlaste maast, kuna
ma olen selle andnud pärandiks Loti järglastele.”
20 Ka seda peetakse refalaste maaks; seal elasid muiste refalased,
aga ammonlased hüüdsid neid samsummideks:
21 suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. Aga
Issand hävitas nad ammonlaste eest, kes ajasid nad ära ja asusid
nende asemele,
22 nõnda nagu ta oli teinud Eesavi järglaste heaks, kes elasid
Seiris, kelle eest ta hävitas horiidid, nõnda et nad ajasid need ära
ja asuvad nende asemel kuni tänapäevani.
23 Ja aviidid, kes elasid külades kuni Assani, hävitati
kaftoorlaste poolt, kes tulid Kaftoorist ja asusid nende asemele.
24 „Võtke kätte, asuge teele ja minge üle Arnoni jõe! Vaata, ma
annan su kätte emorlase Siihoni, Hesboni kuninga ja tema maa.
Alustage vallutamist ja tapelge ta vastu sõjas!
25 Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees rahvaste
peale kogu taeva all: kui nad kuulevad kuuldust sinust, siis nad
vabisevad ja värisevad su ees.”
26 Ja ma läkitasin käskjalad Kedemoti kõrbest Hesboni kuninga
Siihoni juurde rahusõnumitega, öeldes:
27 „Ma tahan su maast läbi minna. Ma käin ainult mööda teed, ma ei
kaldu paremat ega vasakut kätt.
28 Müü mulle raha eest rooga söömiseks ja anna mulle raha eest
vett joomiseks! Ma tahan ainult jala läbi minna,
29 nagu mind lubasid teha Eesavi järglased, kes elavad Seiris, ja
moabid, kes elavad Aaris, kuni ma jõuan üle Jordani maale, mille
Issand, meie Jumal, meile annab!”
30 Aga Siihon, Hesboni kuningas, ei tahtnud meid läbi lasta, sest
Issand, su Jumal, paadutas ta vaimu ja tegi ta südame kõvaks, et anda
teda su kätte, nagu see nüüd ongi sündinud.
31 Ja Issand ütles mulle: „Vaata, ma hakkan su kätte andma
Siihonit ja tema maad. Hakka seda vallutama, ta maad omandama!”
32 Ja Siihon tuli välja meie vastu, tema ja kogu ta rahvas,
taplusesse Jahsasse.
33 Aga Issand, meie Jumal, andis tema meie kätte ja me lõime teda
ja ta poegi ja kogu ta rahvast.
34 Ja me vallutasime siis kõik ta linnad ja hävitasime sootuks
kõik linna mehed, naised ja lapsed; me ei jätnud alles ühtegi põgenikku.
35 Me riisusime endile ainult karjad, samuti saagi vallutatud linnadest.
36 Aroerist, mis on Arnoni jõe kaldal, ja jõeorus olevast linnast
kuni Gileadini ei olnud linna, mis oleks olnud meile kõrge. Selle
kõik andis Issand, meie Jumal, meie kätte.
37 Üksnes ammonlaste maad sa ei puudutanud, kogu Jabboki jõe äärt,
ja mäestikulinnu ega muud, mida Issand, meie Jumal, oli keelanud.