1 Sa ei tohi ohverdada Issandale, oma Jumalale, härga või lammast,
kellel on viga küljes, midagi pahaloomulist, sest see on jäledus
Issandale, su Jumalale!
2 Kui su keskel mõnes su väravaist, mis Issand, su Jumal, sulle
annab, leitakse mees või naine, kes teeb, mis kuri on Issanda, su
Jumala silmis, rikkudes tema lepingut,
3 kes läheb ja teenib teisi jumalaid ja kummardab neid, päikest
või kuud või kõiki taevavägesid, mida ma olen keelanud,
4 ja sellest teatatakse sinule ja sa kuuled seda, siis kuula hästi
järele, ja vaata, kui see on tõsi, asi on kindel, seesugust jõledust
on Iisraelis tehtud,
5 siis vii see mees või naine, kes seda kurja on teinud,
välja oma väravate ette, olgu see mees või naine, ja ta visatagu
kividega surnuks!
6 Surmatav surmatagu kahe või kolme tunnistaja ütluse põhjal; ühe
tunnistaja ütluse põhjal ei tohi teda surmata.
7 Tunnistajate käsi tõusku esimesena ta vastu, et teda surmata, ja
seejärel kogu rahva käsi. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!
8 Kui sulle on mõni asi raske otsustada õigusemõistmises vere ja
vere vahel, kohtuasja ja kohtuasja vahel, vägivallateo ja
vägivallateo vahel tüliasjus su väravais, siis võta kätte ja mine
sinna paika, mille Issand, su Jumal, valib,
9 ja tule leviitpreestrite juurde ja selle juurde, kes neil päevil
on kohtumõistjaks, ja kuula järele, siis nad kuulutavad sulle otsuse.
10 Ja tee siis selle otsuse järgi, mille nad sulle kuulutavad
paigas, mille Issand valib, ja täida hoolsasti kõike, mida nad sulle
õpetavad!
11 Tee õpetuse järgi, mida nad sulle annavad, ja kohtuotsuse
järgi, mille nad sulle kuulutavad, pead sa talitama, kaldumata
paremale või vasakule otsusest, mida nad sulle kuulutavad!
12 Aga mees, kes käitub ülbelt, kuulamata preestrit, kes
seisab seal Issanda, su Jumala teenistuses, või kohtumõistjat, peab
surema! Nõnda kõrvalda kurjus Iisraelist!
13 Ja kogu rahvas kuulgu seda ja kartku, et nad ei oleks enam nii ülbed!
14 Kui sa jõuad sellele maale, mille Issand, su Jumal, sulle
annab, ja sa pärid selle ning elad seal ja ütled: „Ma tahan tõsta
enesele kuninga, nagu on kõigil mu ümberkaudseil rahvail”,
15 siis tõsta enesele kuningaks see, kelle Issand, su Jumal,
valib! Sa pead tõstma enesele kuninga oma vendade hulgast, sa ei tohi
panna enese üle võõrast meest, kes ei ole sinu vend!
16 Aga tema ärgu pidagu enesel palju hobuseid, ja tema ärgu viigu
rahvast tagasi Egiptusesse, et hankida palju hobuseid, sest Issand on
teile öelnud: „Ärge minge enam tagasi seda teed!”
17 Ja tema ärgu võtku enesele palju naisi, et ta ei taganeks
usust, ja tema ärgu kogugu enesele väga palju hõbedat ja kulda!
18 Ja kui ta istub oma kuningriigi aujärjel, siis ta kirjutagu
enesele raamatusse ärakiri sellest Seadusest, mis on
leviitpreestrite käes.
19 See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et
ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse
sõnu ja määrusi, tehes nende järgi,
20 ilma et ta süda suurustleks oma vendade ees ja ilma et ta
kalduks käsust paremale või vasakule, et pikendada päevi, mis ta on
oma kuningriigi üle, tema ja ta pojad Iisraelis.