1 Need on määrused ja seadlused, mida te peate hoolsasti pidama
maal, mille Issand, su vanemate Jumal, annab sulle pärida, niikaua
kui te elate maa peal.
2 Hävitage sootuks kõik need paigad, kus rahvad, keda te välja
tõrjute, on teeninud oma jumalaid kõrgeil mägedel ja küngastel ning
iga halja puu all!
3 Kiskuge maha nende altarid, purustage nende sambad, põletage
tules nende viljakustulbad ja raiuge maha nende jumalate nikerdatud
kujud ning kaotage nende nimed neist paigust!
4 Issandale, oma Jumalale, te ei tohi teha nõnda nagu nemad,
5 vaid otsige seda paika, mille Issand, teie Jumal, valib kõigilt
teie suguharudelt, et sinna panna oma nime; tema eluaset otsige, ja
sinna minge!
6 Sinna viige oma põletus- ja tapaohvrid, kümnised, käe
tõstelõivud, tõotusohvrid ja vabatahtlikud ohvrid ning veiste,
lammaste ja kitsede esmasündinud!
7 Ja seal sööge Issanda, oma Jumala ees ning olge rõõmsad, teie ja
teie pere, kõige pärast, mida teie käsi on hankinud, millega Issand,
su Jumal, sind on õnnistanud!
8 Ärge tehke enam nõnda, nagu me täna teeme siin, igaüks seda, mis
õige on tema silmis,
9 sest te ei ole veel tänini jõudnud rahupaika ega pärisosale,
mille Issand, su Jumal, sulle annab.
10 Aga kui te olete läinud üle Jordani ja elate maal, mille
Issand, teie Jumal, teile pärisosaks annab, ja kui ta annab teile rahu
kõigist vaenlasist ümberkaudu ja te elate julgesti,
11 siis viige sinna paika, mille Issand, teie Jumal, valib
eluasemeks oma nimele, kõik, mis ma teid käsin: oma põletus- ja
tapaohvrid, kümnised ja käe tõstelõivud, ja kõik valitud
tõotusohvrid, mis te Issandale tõotate,
12 ja olge rõõmsad Issanda, oma Jumala ees, teie ja teie pojad ja
tütred, teie sulased ja teenijad, ka leviit, kes on teie väravais,
sest temal ei ole osa ega pärandit koos teiega.
13 Hoia, et sa oma põletusohvreid ei ohverda igas paigas, mida näed,
14 vaid selles paigas, mille Issand välja valib ühelt su
suguharult, ohverda oma põletusohvreid ja tee kõike, mis ma sind käsin!
15 Ometi võid sa kõigis oma väravais tappa ja liha süüa nii palju,
kui su hing himustab, Issanda, su Jumala õnnistuse kohaselt, mille
ta sulle on andnud; roojane ja puhas võivad seda süüa nagu gaselli
või hirve liha.
16 Aga te ei tohi süüa verd - valage see maha nagu vesi!
17 Sa ei tohi oma väravais süüa oma teravilja ja veinivirde ja õli
kümnist, oma veiste, lammaste ja kitsede esmasündinuid ega ühtegi oma
tõotusohvrit, mille sa tõotad, või oma vabatahtlikke ohvreid või oma
käe tõstelõive,
18 vaid sa pead seda sööma Issanda, oma Jumala ees paigas, mille
Issand, su Jumal, välja valib, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja
teenija, ja leviit, kes on su väravais; ja ole rõõmus Issanda, oma
Jumala ees kõige pärast, mida su käsi on hankinud!
19 Hoia, et sa leviiti ilma ei jäta, niikaua kui sa elad oma maal!
20 Kui Issand, su Jumal, teeb su maa-ala laiemaks, nagu ta sulle on
lubanud, ja sa mõtled: „Ma tahan liha süüa” - sest su hing himustab
liha süüa -, siis sa võid liha süüa nii palju, kui su hing himustab.
21 Kui sinust on kaugel see paik, mille Issand, su Jumal, välja
valib, et sinna panna oma nime, siis sa võid tappa oma veistest,
lammastest ja kitsedest, keda Issand sulle on andnud, nõnda nagu ma sind olen
käskinud, ja süüa oma väravais nii palju, kui su hing himustab.
22 Jah, söö seda nõnda, nagu süüakse gaselli või hirve liha;
niihästi roojane kui puhas võib seda süüa.
23 Aga jää kindlaks, et sa ei söö verd, sest veri on hing ja hinge
sa ei tohi süüa koos lihaga!
24 Ära söö seda, vaid vala see maha nagu vesi!
25 Sa ei tohi seda süüa, et sinu ja su laste käsi pärast sind
hästi käiks, kui sa teed, mis õige on Issanda silmis!
26 Võta ainult oma pühad annid, mis sul võiksid olla, ja oma
tõotusohvrid ja mine sinna paika, mille Issand välja valib,
27 ja ohverda oma põletusohvrid, liha ja veri, Issanda, oma Jumala
altaril; su tapaohvrite veri valatagu Issanda, su Jumala altarile,
liha aga võid sa süüa.
28 Pane tähele ja kuule kõiki neid käsusõnu, mis ma sulle annan,
et sinu ja su laste käsi pärast sind igavesti hästi käiks, kui sa
teed, mis hea ja õige on Issanda, su Jumala silmis!
29 Kui Issand, su Jumal, hävitab su eest rahvad sealt, kuhu sa
lähed neid ära ajama, ja kui oled need tõrjunud ning elad nende maal,
30 siis hoia, et sind ei võrgutataks käima nende järel, pärast
seda kui nad su eest on hävitatud, ja et sa ei otsi üles nende
jumalaid ega ütle: „Kuidas need rahvad teenisid oma jumalaid? Mina
tahan ka nõnda teha!”
31 Sa ei tohi nõnda teha Issandale, oma Jumalale, sest kõike, mis
Issandale on jäledus, mida ta vihkab, on nemad teinud oma jumalatele;
nad on isegi oma poegi ja tütreid põletanud tules oma jumalatele!