1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Käsi Iisraeli lapsi, et nad saadaksid leerist ära kõik
pidalitõbised ja kõik, kellel on voolus, ja kõik, kes on roojased
surnu pärast!
3 Saatke ära niihästi meesterahvas kui naisterahvas; saatke nad
väljapoole leeri, et nad ei roojastaks oma leeri, kus mina elan nende
keskel!”
4 Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda ja saatsid need väljapoole leeri;
nõnda nagu Issand oli Moosest käskinud, nõnda Iisraeli lapsed tegid.
5 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
6 „Ütle Iisraeli lastele: Kui mees või naine teeb mõne inimliku
patu ega ole ustav Issandale, ja see hing saab süüdlaseks,
7 siis ta peab tunnistama oma pattu, mis ta on teinud, ja ta
hüvitagu oma eksimus täies ulatuses ning lisagu sellele viies osa ja
andku sellele, kelle vastu ta eksis!
8 Aga kui sel mehel ei ole pärijat, kelle kätte võlga tasuda, siis
kuulub tasutav võlg Issandale, see tähendab preestrile, lisaks
lepitusjäärale, kellega ta toimetab tema eest lepitust.
9 Ka iga tõstelõiv kõigist Iisraeli laste pühadest andidest, mida
nad toovad preestrile, on preestri oma.
10 Iga mehe pühitsetud annid on preestri omad; mis keegi annab
preestrile, on preestri oma.”
11 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
12 „Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mõne mehe naine rikub
abielu ja on tema vastu truuduseta,
13 ning keegi magab sugutades tema juures, mis jääb varjatuks tema
mehe silma eest, ilma et naist avastataks, kuigi ta on ennast
roojastanud, aga tema vastu ei ole tunnistajat ja teda ei ole tabatud,
14 meest aga valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist,
kes ennast on roojastanud, või valdab teda armukadeduse vaim ja ta
armukadestab oma naist, kuigi see ei ole ennast roojastanud,
15 siis viigu mees oma naine preestri juurde ja viigu tema eest
ohvrianniks üks kann odrajahu; aga ta ärgu valagu selle peale
õli ja ärgu pangu selle peale viirukit, sest see on
armukadeduse-roaohver, meenutus-roaohver, mis meenutab süüd.
16 Ja preester toogu naine ja pangu ta seisma Issanda ette!
17 Ja preester võtku pühitsetud vett saviastjasse ja preester võtku
elamu põrandalt põrmu ning pangu vette!
18 Ja preester pangu naine seisma Issanda ette, päästku valla naise
juuksed ning andku ta käte peale meenutus-roaohver, see on
armukadeduse-roaohver; ja preestri käes olgu kibe needevesi!
19 Ja preester vannutagu naist ning öelgu temale: Kui keegi ei ole
maganud su juures ja kui sa ei ole ennast roojastades hüljanud oma
meest, siis ärgu sul olgu mingit viga sellest needeveest!
20 Aga kui sa oled hüljanud oma mehe, ja kui sa oled ennast
roojastanud ning keegi teine mees, mitte su oma mees, on sind
magatanud -
21 siis preester vannutagu seda naist sajatusevandega ja preester
öelgu naisele: Issand pangu sind sajatuseks ja vandumiseks su rahva
sekka! Issand lasku su niuded kiduda ja su kõht paisuda!
22 Mingu see needevesi su sisikonda, et su kõht paisuks ja niuded
kiduksid! Ja naine öelgu: Aamen, aamen!
23 Ja preester kirjutagu need sajatused raamatusse ning uhtku seda
kibeda veega!
24 Siis ta andku naisele juua kibedat needevett ja see needevesi
mingu temasse kibedaks piinaks!
25 Ja preester võtku naise käest armukadeduse-roaohver ja kõigutagu
roaohvrit Issanda ees ning viigu see altarile!
26 Ja preester võtku roaohvrist peotäis selle lõhnavaks ohvriosaks
ning süüdaku altaril põlema; ja seejärel andku ta naisele vett juua!
27 Ja kui ta on andnud temale vett juua, siis sünnib temaga nõnda:
kui ta ennast on roojastanud ja on hüljanud oma mehe, siis läheb
needevesi temasse kibedaks piinaks ning ta kõht paisub ja niuded
kiduvad, ja naine saab sajatuseks oma rahva seas.
28 Aga kui naine ei ole ennast roojastanud, vaid on puhas, siis ta
on süüta ja võib sigitada ihuvilja.
29 See on seadus armukadeduse puhul. Kui naine on hüljanud oma mehe
ja on ennast roojastanud,
30 või kui meest valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma
naist, siis seadku ta naine Issanda ette ja preester talitagu naisega
täiesti selle seaduse järgi!
31 Mees olgu vaba süüst, aga niisugune naine kandku oma
süüd!”