1 Aga rahvas nurises ja see oli Issanda kõrvus paha. Kui Issand
seda kuulis, siis ta viha süttis põlema: nende keskel süttis Issanda
tuli ja põletas leeri äärt.
2 Siis rahvas kisendas Moosese poole. Mooses palus Issandat ja
tuli kustus.
3 Sellele paigale pandi nimeks Tabeera, sellepärast et Issanda
tuli oli põlenud nende keskel.
4 Aga segarahval, kes oli nende hulgas, tekkis himu, ja Iisraeli
lapsed hakkasid ka jälle nutma ning ütlesid: „Kes annaks meile liha süüa?
5 Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid,
melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud.
6 Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest.
Meie silme ees on ainult see manna!”
7 Manna oli nagu koriandri seeme, välimuselt otsekui pedolavaik.
8 Rahvas uitas ringi ja korjas, jahvatas käsikivil või tampis
uhmris, keetis potis või valmistas sellest kooke. See maitses nagu
õliga küpsetatud maiuspala.
9 Kui öösel langes kaste leeri peale, siis langes ka manna selle peale.
10 Ja Mooses kuulis rahvast nutvat oma suguvõsade kaupa, igaüks
oma telgi ukse ees. Siis Issanda viha süttis väga põlema ja see oli
Moosese silmis paha.
11 Ja Mooses ütles Issandale: „Miks oled teinud paha oma
sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu sinu silma ees, et paned kogu
selle rahva koormaks minu peale?
12 Kas olen mina kogu selle rahva pärast olnud lapseootel või olen
mina tema sünnitanud, et sa ütled mulle: Kanna teda süles, nagu
hoidja kannab imikut, maale, mille sa vandega tõotasid anda tema vanemaile?
13 Kus on mul liha anda kogu sellele rahvale? Sest nad nutavad mu
ees, öeldes: Anna meile liha süüa!
14 Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle
liiga raske.
15 Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma
leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!”
16 Aga Issand ütles Moosesele: „Kogu mulle seitsekümmend meest
Iisraeli vanemaist, kellest sa tead, et nad on tõesti rahvavanemad ja
ülevaatajad; too need kogudusetelgi juurde ja nad seisku seal koos
sinuga!
17 Siis ma astun alla ja räägin seal sinuga, ja ma võtan sinu peal
oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid
rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda.
18 Aga rahvale ütle: Pühitsege endid homseks, siis te saate liha
süüa, sest te olete nutnud Issanda kõrva ees, öeldes: Kes annaks
meile liha süüa? Egiptuses oli meil ju hea olla! Issand annab teile
nüüd liha süüa.
19 Te ei söö seda mitte üks päev, ka mitte kaks päeva, viis päeva,
kümme päeva ega kakskümmend päeva,
20 vaid terve kuu, kuni see tuleb teil ninast välja ja muutub
teile vastikuks, sellepärast et te olete põlanud Issandat, kes on teie
keskel, ja olete nutnud ta palge ees, öeldes: Miks tulime siis
Egiptusest ära?”
21 Aga Mooses ütles: „Kuussada tuhat jalameest on seda rahvast,
kelle keskel ma olen, ja sina ütled: Ma annan neile liha süüa terveks
kuuks!
22 Ons lambaid, kitsi ja veiseid tapmiseks, nõnda et neile jätkuks?
Või tuleks neile koguda kõik mere kalad, et neile jätkuks?”
23 Aga Issand vastas Moosesele: „Kas Issanda käsi on jäänud
lühemaks? Nüüd sa saad näha, kas mu sõna sulle tõestub või
mitte!”
24 Ja Mooses tuli välja ning andis rahvale edasi Issanda sõnad; ta
kogus seitsekümmend meest rahva vanemaist ja pani need seisma ümber telgi.
25 Siis Issand astus alla pilve sees ja rääkis temaga ning võttis
tema peal oleva Vaimu, ja pani nende seitsmekümne mehe peale, kes
olid vanemad. Ja kui Vaim oli nende peal, siis nad rääkisid prohveti
viisil, aga pärast seda mitte enam.
26 Kaks meest aga oli jäänud leeri, ühe nimi oli Eldad ja teise nimi
Meedad; nendegi peal oli Vaim, sest nad olid üleskirjutatute hulgast,
kuid nad ei olnud läinud telgi juurde, vaid nad rääkisid leeris
prohveti viisil.
27 Siis jooksis üks poiss ja kuulutas Moosesele ning ütles:
„Eldad ja Meedad räägivad leeris prohveti viisil!”
28 Siis võttis sõna Joosua, Nuuni poeg, Moosese teener oma
noorusest alates, ja ütles: „Mooses, mu isand, keela
neid!”
29 Aga Mooses vastas temale: „Kas sa ägestud minu eest? Kes küll
annaks, et kogu Issanda rahvas saaks prohveteiks, et Issand paneks
oma Vaimu nende peale!”
30 Ja Mooses läks tagasi leeri, tema ja Iisraeli vanemad.
31 Siis tõusis tuul Issanda juurest ja ajas mere poolt vutte,
paisates need üle leeri, päevateekond siit- ja päevateekond
sealtpoolt ümber leeri, ligi kahe küünra kõrguselt üle maapinna.
32 Ja rahvas võttis kätte kogu selle päeva, kogu öö ja kogu
järgmise päeva, ja nad korjasid vutte. Kes korjas pisut, sai
viiskümmend vakka, ja nad laotasid need endile kuivama ümber leeri.
33 Liha oli neil alles hammaste vahel, see ei olnud veel ära
söödud, kui Issanda viha süttis põlema rahva vastu ja Issand lõi
rahvast väga suure nuhtlusega.
34 Siis pandi sellele paigale nimeks Kibrot-Hattaava, sest sinna
maeti rahvas, kes oli olnud himukas.
35 Kibrot-Hattaavast läks rahvas teele Haserotti; ja nad jäid Haserotti.