1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Anna käsk Aaronile ja tema poegadele ning ütle: See on
põletusohvri seadus: põletusohver olgu altarileel kogu öö hommikuni
ja altaril hoitagu tuli põlemas!
3 Preester pangu selga oma linane rüü ja jalga linased püksid ihu
katteks ning tõstku ära tuhk, milleks tuli põletusohvri on altaril
põletanud, ja kallaku see altari kõrvale!
4 Siis ta võtku oma riided seljast ja pangu selga teised riided
ning viigu tuhk väljapoole leeri ühte puhtasse paika!
5 Aga tuli hoitagu altaril põlemas, see ei tohi kustuda! Preester
peab igal hommikul süütama altaril puud ja seadma nende peale
põletusohvri ning põletama selle peal tänuohvri rasva.
6 Altaril peab põlema alaline tuli, see ei tohi kustuda!
7 Ja see on roaohvri seadus: Aaroni pojad toogu see Issanda ette
altari esikülje poole!
8 Ja preester võtku sellest kamalutäis, roaohvri peenest jahust ja
õlist, ja kõik viiruk, mis on roaohvri peal, ja süüdaku see altaril
põlema healõhnaliseks meenutusohvriks Issandale!
9 Ja mis sellest üle jääb, söögu Aaron ja ta pojad; seda söödagu
pühas paigas, nad söögu seda kogudusetelgi õues!
10 Seda ei tohi küpsetada hapnenult! Ma olen selle andnud neile
osaks oma tuleohvritest, see on väga püha, nagu patu- ja süüohvergi.
11 Kõik mehed Aaroni laste hulgast söögu seda; see olgu teie
sugupõlvedele igaveseks seaduseks Issanda tuleohvrite kohta: kõik,
mis puutub nende külge, saab pühaks!”
12 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
13 „See olgu Aaroni ja tema poegade ohvriand, mille nad peavad
tooma Issandale oma võidmispäeval: kaks toopi peent jahu alaliseks
roaohvriks - sellest pool hommikul ja pool õhtul.
14 Seda valmistatagu pannil õliga, see olgu hästi sõtkutud, kui sa
selle tood; ohverda see raasukesteks poetatud roaohvri palukestena
meeldivaks lõhnaks Issandale!
15 Preester, kes tema poegadest on võitud ta järglaseks, valmistagu
seda; see on igavene seadus; see põletatagu täisohvrina Issandale!
16 Iga preestri roaohver olgu täisohver, seda ei tohi süüa!”
17 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
18 „Räägi Aaroniga ja tema poegadega ning ütle: See on patuohvri
seadus: paigas, kus tapetakse põletusohver, tuleb tappa ka patuohver
Issanda ees; see on väga püha.
19 Preester, kes ohverdab patuohvrit, võib seda süüa; seda söödagu
pühas paigas kogudusetelgi õues!
20 Kõik, mis puutub selle liha külge, saab pühaks; ja kui selle
verd on piserdunud riidele, siis pese pühas paigas ära see, mis sinna
on piserdunud!
21 Saviastja, milles seda keedeti, purustatagu; aga kui keedeti
vaskastjas, siis seda küüritagu ja uhatagu veega!
22 Kõik mehed preestrite soost võivad seda süüa: see on väga püha.
23 Aga ühtegi patuohvrit, mille veri on viidud kogudusetelki, et
pühamus lepitust toimetada, ei tohi süüa, vaid see põletatagu tulega!