5PatuohvridKui keegi teeb pattu sellega, et ta kuuleb avalikku needmist ja
on tunnistajaks, olles seda ise näinud või muidu saanud teada, aga ei
teata sellest, siis ta kannab oma patusüüd;
või kui keegi puudutab mõnda roojast asja, olgu see roojase
metslooma raibe või roojase karilooma raibe või roojase roomaja raibe,
ilma et ta oleks sellest teadlik, siis on ta saanud roojaseks ja süüdlaseks;
või kui ta puudutab inimese rooja, ükskõik missugust rooja, mis
teeb roojaseks, ja ei ole sellest teadlik, aga pärast saab
teadlikuks, siis ta jääb süüdlaseks;
või kui keegi vannub mõtlematult, suuga lobisedes, kurjaks või
heaks, nagu inimene iganes võib mõtlematult vanduda, aga pärast saab
teadlikuks ja jääb süüdlaseks mõnes neist asjust:
kui ta siis jääb süüdlaseks mõnes neist asjust, siis ta peab
tunnistama, millega ta on pattu teinud!
Ja ta peab tooma Issandale hüvituseks oma patu pärast, mida ta on
teinud, ühe emase looma, utetalle või kitse,
patuohvriks; ja preester toimetagu tema eest lepitust ta patu pärast!
Aga kui ta jõud ei luba tuua lammastest või kitsedest, siis ta toogu
Issandale süüohvriks selle eest, millega ta on pattu teinud, kaks
turteltuvi või kaks muud tuvi: üks patuohvriks ja teine
põletusohvriks!
Ta viigu need preestrile, kes peab esimesena ohverdama
patuohvriks määratu: ta näpistagu pea ära kukla tagant, jättes aga
küljest eraldamata,
ja tilgutagu patuohvri verd altari seina peale; ülejäänud
veri aga pigistatagu altari aluse kõrvale; see on patuohver!
Siis ta valmistagu teine seatud viisil põletusohvriks! Kui
preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud ta patu pärast, mida
ta on teinud, siis antakse temale andeks.
Aga kui ta jõud ei luba kahte turteltuvi või kahte muud tuvi, siis
ta toogu ohvrianniks oma patu eest kaks toopi peent jahu patuohvriks;
aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu sinna viirukit, sest
see on patuohver!
Ta viigu see preestrile ja preester võtku sellest kamalutäis
mälestusohvriks ning süüdaku altaril põlema Issanda tuleohvri peal;
see on patuohver!
Kui preester on tema eest lepitust teinud ta patu pärast, mida ta
mõnes neist asjust on teinud, siis antakse temale andeks. Ja
preestrile kuulugu seesama osa mis roaohvristki!”
SüüohvridJa Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata patustab Issanda pühade
asjade vastu, siis ta peab enese hüvituseks tooma Issandale ühe veatu
jäära oma karjast sinu hindamise kohaselt mõne hõbeseekli
väärtuses, püha seekli järgi, kui süüohvri.
Ja mis ta pühadest asjadest on kõrvaldanud, selle ta peab tasuma
ja lisama sellele veel viiendiku ning andma preestrile! Kui preester
tema eest on lepitust toimetanud süüohvri jääraga, siis ta saab andeks.
Ja kui keegi patustab ning teeb, ilma et ta sellest teadlik
oleks, mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, siis ta jääb ometi
süüdlaseks ja kannab oma patusüüd:
ta toogu üks veatu jäär oma karjast sinu hindamise kohaselt
preestri kätte! Kui preester on tema eest lepitust toimetanud ta
eksimuse pärast, mis ta on teinud, ilma et ta ise oleks teadlik
olnud, siis antakse temale andeks.
See on süüohver: ta on ju ikkagi saanud süüdlaseks Issanda
ees.”
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Kui keegi pattu teeb ega ole ustav Issandale ja salgab oma
ligimese ees hoiule antud või tema kätte usaldatud asja, või mis ta
ise on riisunud või vägivaldselt nõudnud oma ligimeselt,
või kui ta on leidnud kaotatud asja, aga salgab seda, või vannub
valet ükskõik missuguses asjas, milles inimene iganes võib pattu teha:
siis see, kes on pattu teinud ja on saanud süüdlaseks, peab
tagasi andma riisutud asja, mille ta on riisunud, või vägivaldselt
nõutud asja, mille ta on vägivaldselt nõudnud, või hoiule antud asja,
mis temale on hoida antud, või kaotatud asja, mille ta on leidnud,
või kõik selle, mille pärast ta on valet vandunud - ta peab
tasuma täies ulatuses ja lisama sellele veel viiendiku! Ta tasugu oma
süüohvri päeval omanikule
ja viigu enese hüvituseks Issandale üks veatu jäär oma karjast
sinu hindamise järgi preestri kätte kui süüohver!
Ja kui preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud Issanda
ees, siis antakse temale andeks kõiges, mis ta tegi, milles ta sai
süüdlaseks.”
on tunnistajaks, olles seda ise näinud või muidu saanud teada, aga ei
teata sellest, siis ta kannab oma patusüüd;
või kui keegi puudutab mõnda roojast asja, olgu see roojase
metslooma raibe või roojase karilooma raibe või roojase roomaja raibe,
ilma et ta oleks sellest teadlik, siis on ta saanud roojaseks ja süüdlaseks;
või kui ta puudutab inimese rooja, ükskõik missugust rooja, mis
teeb roojaseks, ja ei ole sellest teadlik, aga pärast saab
teadlikuks, siis ta jääb süüdlaseks;
või kui keegi vannub mõtlematult, suuga lobisedes, kurjaks või
heaks, nagu inimene iganes võib mõtlematult vanduda, aga pärast saab
teadlikuks ja jääb süüdlaseks mõnes neist asjust:
kui ta siis jääb süüdlaseks mõnes neist asjust, siis ta peab
tunnistama, millega ta on pattu teinud!
Ja ta peab tooma Issandale hüvituseks oma patu pärast, mida ta on
teinud, ühe emase looma, utetalle või kitse,
patuohvriks; ja preester toimetagu tema eest lepitust ta patu pärast!
Aga kui ta jõud ei luba tuua lammastest või kitsedest, siis ta toogu
Issandale süüohvriks selle eest, millega ta on pattu teinud, kaks
turteltuvi või kaks muud tuvi: üks patuohvriks ja teine
põletusohvriks!
Ta viigu need preestrile, kes peab esimesena ohverdama
patuohvriks määratu: ta näpistagu pea ära kukla tagant, jättes aga
küljest eraldamata,
ja tilgutagu patuohvri verd altari seina peale; ülejäänud
veri aga pigistatagu altari aluse kõrvale; see on patuohver!
Siis ta valmistagu teine seatud viisil põletusohvriks! Kui
preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud ta patu pärast, mida
ta on teinud, siis antakse temale andeks.
Aga kui ta jõud ei luba kahte turteltuvi või kahte muud tuvi, siis
ta toogu ohvrianniks oma patu eest kaks toopi peent jahu patuohvriks;
aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu sinna viirukit, sest
see on patuohver!
Ta viigu see preestrile ja preester võtku sellest kamalutäis
mälestusohvriks ning süüdaku altaril põlema Issanda tuleohvri peal;
see on patuohver!
Kui preester on tema eest lepitust teinud ta patu pärast, mida ta
mõnes neist asjust on teinud, siis antakse temale andeks. Ja
preestrile kuulugu seesama osa mis roaohvristki!”
SüüohvridJa Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata patustab Issanda pühade
asjade vastu, siis ta peab enese hüvituseks tooma Issandale ühe veatu
jäära oma karjast sinu hindamise kohaselt mõne hõbeseekli
väärtuses, püha seekli järgi, kui süüohvri.
Ja mis ta pühadest asjadest on kõrvaldanud, selle ta peab tasuma
ja lisama sellele veel viiendiku ning andma preestrile! Kui preester
tema eest on lepitust toimetanud süüohvri jääraga, siis ta saab andeks.
Ja kui keegi patustab ning teeb, ilma et ta sellest teadlik
oleks, mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, siis ta jääb ometi
süüdlaseks ja kannab oma patusüüd:
ta toogu üks veatu jäär oma karjast sinu hindamise kohaselt
preestri kätte! Kui preester on tema eest lepitust toimetanud ta
eksimuse pärast, mis ta on teinud, ilma et ta ise oleks teadlik
olnud, siis antakse temale andeks.
See on süüohver: ta on ju ikkagi saanud süüdlaseks Issanda
ees.”
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Kui keegi pattu teeb ega ole ustav Issandale ja salgab oma
ligimese ees hoiule antud või tema kätte usaldatud asja, või mis ta
ise on riisunud või vägivaldselt nõudnud oma ligimeselt,
või kui ta on leidnud kaotatud asja, aga salgab seda, või vannub
valet ükskõik missuguses asjas, milles inimene iganes võib pattu teha:
siis see, kes on pattu teinud ja on saanud süüdlaseks, peab
tagasi andma riisutud asja, mille ta on riisunud, või vägivaldselt
nõutud asja, mille ta on vägivaldselt nõudnud, või hoiule antud asja,
mis temale on hoida antud, või kaotatud asja, mille ta on leidnud,
või kõik selle, mille pärast ta on valet vandunud - ta peab
tasuma täies ulatuses ja lisama sellele veel viiendiku! Ta tasugu oma
süüohvri päeval omanikule
ja viigu enese hüvituseks Issandale üks veatu jäär oma karjast
sinu hindamise järgi preestri kätte kui süüohver!
Ja kui preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud Issanda
ees, siis antakse temale andeks kõiges, mis ta tegi, milles ta sai
süüdlaseks.”