1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Ütle Aaronile ja ta poegadele, et nad tunneksid aukartust
Iisraeli laste pühade andide vastu, mida nad mulle pühitsevad, et nad
ei teotaks mu püha nime! Mina olen Issand!
3 Ütle neile teie tulevaste põlvede jaoks: Igaüks kõigist teie
järglasist, kes ligineb pühadele andidele, mida Iisraeli lapsed
Issandale pühitsevad, olles ise roojane, tuleb hävitada mu palge
eest! Mina olen Issand!
4 Ükski Aaroni järeltulijaist, kes on pidalitõbine või kellel on
voolus, ei tohi süüa pühi ande, enne kui ta on puhtaks saanud; ja kes
puudutab mõnda surnu läbi roojastunut või seda, kellel on olnud seemnevoolus,
5 või kui keegi puudutab mõnda roomajat, kellest ta roojastub, või
inimest, kellest ta roojastub selle mõnesuguse roojasuse pärast,
6 siis see, kes seesugust puudutab, on õhtuni roojane ega tohi süüa
pühi ande, enne kui ta oma ihu on veega loputanud!
7 Kui päike on loojunud, siis ta on puhas, ja pärast seda ta võib
süüa pühi ande, sest need on tema leib.
8 Ta ei tohi süüa raibet ja mahamurtut, et ta sellest ei
roojastuks. Mina olen Issand!
9 Nad peavad tähele panema minu seadusi, et nad ei võtaks enestele
pattu ega sureks, sellepärast et nad neid teotavad. Mina olen Issand,
kes neid pühitseb!
10 Ükski võõras ei tohi süüa püha andi; ka preestri majaline ja
päeviline ei tohi süüa püha andi!
11 Aga kui preester ostab oma raha eest mõne hinge, siis see võib
seda süüa; ja kes tema peres on sündinud, need võivad ta leiba süüa.
12 Kui preestri tütar on saanud võõrale mehele, siis ta ei tohi
süüa pühi tõsteohvreid.
13 Aga kui preestri tütar on lesk või hüljatu ja tal ei ole last
ning ta tuleb tagasi oma isakotta, siis ta võib süüa oma isa leiba
nagu oma nooruses; aga ükski võõras ei tohi seda süüa!
14 Kui keegi sööb püha andi kogemata, siis ta asendagu see püha and
preestrile ja lisagu sellele veel viies osa sellest!
15 Preestrid ei tohi teotada Iisraeli laste pühi ande, mida need
Issandale ohverdavad,
16 pannes neid kandma patusüüd, kui nad söövad pühi ande, mis
kuuluvad preestritele, sest mina olen Issand, kes neid pühitseb!”
17 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
18 „Räägi Aaroni ja ta poegade ja kõigi Iisraeli lastega ning ütle
neile: Kui keegi Iisraeli soost või Iisraelis olevaist võõraist toob
oma ohvrianni, mõne tõotus- või mõne vabatahtliku ohvri, mida nad
tahavad tuua Issandale põletusohvriks,
19 siis olete meelepärased, kui selleks on veatu isaloom veistest,
lammastest või kitsedest;
20 ühtegi, kellel on viga küljes, te ei tohi ohverdada, sest see ei
tee teid meelepäraseks!
21 Kui keegi ohverdab Issandale tänuohvri erilise tõotuse pärast
või vabatahtlikult veistest või lammastest ja kitsedest, siis olgu selleks
veatu loom, et see oleks meelepärane; tal ei tohi olla küljes ühtegi viga:
22 pimedat või murtud liikmega või vermetega või tatitõbist või
kärnast ehk korbalist te ei tohi tuua Issandale ega panna altarile
tuleohvriks Issandale.
23 Härja või lamba liigse või kasina liikmega võid küll ohverdada
vabatahtlikuks ohvriks, kuid tõotusohvrina see ei ole meelepärane.
24 Pigistamise, tagumise, rebimise või lõikamise teel kohitsetud
looma ärge ohverdage Issandale; oma maal te ei tohi seda teha!
25 Ka võõra käest te ei tohi oma Jumala leivana ohverdada mitte midagi
niisugust, sest need on rikutud, neil on viga küljes, need ei tee
teid meelepäraseks!”
26 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
27 „Kui sünnib härgvasikas või lamba- või kitsetall, siis olgu ta
oma ema all seitse päeva; aga kaheksandast päevast alates on ta
Issandale meelepäraseks tuleohvrianniks.
28 Veist ja lammast ärge tapke samal päeval koos ta vasika või tallega!
29 Kui te ohverdate Issandale kiitusohvrit, siis ohverdage nõnda,
et saaksite meelepäraseks!
30 Seda söödagu selsamal päeval, sellest te ei tohi midagi üle
jätta hommikuks! Mina olen Issand!
31 Pidage siis minu käske ja tehke nende järgi! Mina olen Issand!
32 Ja ärge teotage minu püha nime, ma tahan olla pühitsetud
Iisraeli laste seas! Mina olen Issand, kes teid pühitseb,
33 kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et olla teile Jumalaks! Mina
olen Issand!”