7Jumala tõotus Taaveti sooleKord kui kuningas istus oma kojas ja Issand oli andnud temale
rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu,
ütles kuningas prohvet Naatanile: „Vaata ometi, mina elan
seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!”
Ja Naatan ütles kuningale: „Mine tee kõik, mis sul südame peal
on, sest Issand on sinuga!”
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:
„Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas
sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma tõin Iisraeli lapsed
Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.
Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma
sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud
oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita
mulle seedripuust koda?
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede
Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa
oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile.
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen
sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime
suureks, võrdseks suurimate nimedega maa peal.
Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda
istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja
pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli
rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Issand
kuulutab sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.
Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega,
siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu
niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi
aujärje igaveseks ajaks.
Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks!
Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste
nuhtlustega.
Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin
Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest.
Ja su sugu ning su kuningriik püsivad su ees igavesti, su
aujärg on kinnitatud igaveseks.”
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see
nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
Taaveti palveSiis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles:
„Issand, mu Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind
senini oled saatnud?
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast
oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus
inimesele, Issand Jumal!
Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned
oma sulast, Issand Jumal!
Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki
neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes.
Seepärast oled sina, Issand Jumal, suur. Sest ükski pole sinu
sarnane ega ole ka muud Jumalat kui sina, kõige selle põhjal, mida me
oma kõrvaga oleme kuulnud.
Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa
peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha
enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid?
Sina ajasid ju ära oma rahva eest, keda sa enesele Egiptusest lunastasid,
rahvad ja nende jumalad.
Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks
sulle igaveseks ajaks. Ja sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.
Ja nüüd, Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma
sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
Siis saab su nimi igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand
on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.
Sest sina, vägede Issand, Iisraeli Jumal, oled oma sulase
kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo.
Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega.
Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja
sa oled oma sulasele lubanud seda head;
alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see jääks igavesti
sinu ette! Sest sina, Issand Jumal, oled rääkinud ja sinu
õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti.”
rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu,
ütles kuningas prohvet Naatanile: „Vaata ometi, mina elan
seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!”
Ja Naatan ütles kuningale: „Mine tee kõik, mis sul südame peal
on, sest Issand on sinuga!”
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:
„Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas
sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma tõin Iisraeli lapsed
Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.
Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma
sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud
oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita
mulle seedripuust koda?
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede
Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa
oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile.
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen
sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime
suureks, võrdseks suurimate nimedega maa peal.
Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda
istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja
pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli
rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Issand
kuulutab sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.
Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega,
siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu
niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi
aujärje igaveseks ajaks.
Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks!
Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste
nuhtlustega.
Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin
Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest.
Ja su sugu ning su kuningriik püsivad su ees igavesti, su
aujärg on kinnitatud igaveseks.”
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see
nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
Taaveti palveSiis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles:
„Issand, mu Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind
senini oled saatnud?
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast
oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus
inimesele, Issand Jumal!
Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned
oma sulast, Issand Jumal!
Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki
neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes.
Seepärast oled sina, Issand Jumal, suur. Sest ükski pole sinu
sarnane ega ole ka muud Jumalat kui sina, kõige selle põhjal, mida me
oma kõrvaga oleme kuulnud.
Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa
peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha
enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid?
Sina ajasid ju ära oma rahva eest, keda sa enesele Egiptusest lunastasid,
rahvad ja nende jumalad.
Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks
sulle igaveseks ajaks. Ja sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.
Ja nüüd, Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma
sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
Siis saab su nimi igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand
on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.
Sest sina, vägede Issand, Iisraeli Jumal, oled oma sulase
kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo.
Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega.
Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja
sa oled oma sulasele lubanud seda head;
alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see jääks igavesti
sinu ette! Sest sina, Issand Jumal, oled rääkinud ja sinu
õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti.”