23Taaveti viimased sõnadJa need on Taaveti viimased sõnad:
Nõnda ütleb Taavet, Iisai poeg,
ja nõnda ütleb kõrgele ülendatud mees,
Jaakobi Jumala võitu
ja Iisraeli laulude lemmik:
„Issanda Vaim räägib minu läbi
ja tema sõnad on mul keelel.
Iisraeli Jumal on öelnud,
Iisraeli kalju on mulle kõnelnud:
See, kes valitseb inimesi õigesti,
kes valitseb Jumala kartuses,
on nagu koit päikese tõustes
pilvitul hommikul,
kui vihma järel tärkab
maast haljas rohi.
Eks ole mu sugu nõnda ühenduses Jumalaga?
Sest ta on minuga teinud igavese lepingu,
kõigiti korrastatud ja hoitud.
Kõik mu õnn ja igatsus -
eks ta lase neid võrsuda?
Aga kõlvatud on nagu tahijäätmed,
need kõik tuleb pilduda laiali,
sest neid ei saa pihku võtta.
See, kes neid puudutab,
olgu varustatud raua ja piigivarrega.
Ja nad põletatakse tulega sootuks,
seal, kus nad iganes on.”
Taaveti vahvad pealikudNeed on Taaveti kangelaste nimed: Joseb-Bassebet, tahkemonlane,
sangarite pealik, seesama on Esni mees Adino; ta tuli kaheksasaja
vastu, kelle ta ühekorraga maha lõi.
Ja tema järel Eleasar, Doodo poeg, ahohlane, üks kolmest
kangelasest Taaveti juures, kui nad teotasid vilisteid, kes sinna olid
kogunenud sõdima. Kui Iisraeli mehed taandusid,
jäi tema paigale ja lõi vilisteid, kuni ta käsi väsis ja
kangestus mõõga külge. Ja Issand andis sel päeval suure võidu ning
rahvas pöördus tema järel tagasi veel ainult riisuma.
Ja tema järel Samma, Aage poeg, hararlane. Kord, kui vilistid
olid üheks jõuguks kokku tulnud, siis oli seal üks põllujagu täis
läätsi. Rahvas põgenes vilistite eest,
aga tema asus keset põllujagu ja päästis selle ning lõi
vilistid maha. Nõnda andis Issand suure võidu.
Ja kolm neist kolmekümnest peamehest läksid alla ja tulid
lõikusajal Taaveti juurde Adullami koopasse; ja hulk vilisteid oli
leeris Refaimi orus.
Aga Taavet oli siis mäelinnuses ja vilistite linnavägi oli Petlemmas.
Taavetile tuli janu ja ta ütles: „Kes annaks mulle vett juua
Petlemma kaevust, mis on värava juures?”
Siis tungisid kolm kangelast vilistite leeri ja nad ammutasid
vett Petlemma kaevust värava juures, kandsid ja tõid Taavetile; aga
ta ei tahtnud seda juua, vaid valas selle Issandale
ja ütles: „Jäägu see minust kaugele, Issand, et teeksin seda!
See on nende meeste veri, kes käisid oma hinge hinnaga.” Sellepärast
ta ei tahtnud seda juua. Seda tegid need kolm kangelast.
Ja Abisai, Joabi vend, Seruja poeg, oli nende kolmekümne peamees ja
tema lennutas oma piigi üle kolmesaja mahalöödu; tema oli nende
kolmekümne hulgas kuulus.
Ta oli küll lugupeetuim nende kolmekümne hulgast, ja oli neile
pealikuks, aga nende kolme vastu ta ei saanud.
Benaja, Joojada poeg, pärit Kabseelist, sõjamehe poeg, oli
rikas tegudelt; tema lõi maha kaks vägevat moabi meest; tema läks
alla ja tappis kaevus ühe lõvi, kord kui lund oli sadanud.
Ja ta lõi maha egiptuse mehe, kes oli silmapaistev; egiptlasel
oli piik käes, aga Benaja läks ta juurde kepiga ja kiskus egiptlase
käest piigi ning tappis tema ta oma piigiga.
Seda tegi Benaja, Joojada poeg, ja tema oli nende kolmekümne
kangelase hulgas kuulus.
Ta oli lugupeetuim nende kolmekümne hulgast, aga nende kolme
vastu ta ei saanud. Ja Taavet pani tema oma ihukaitseväe ülemaks.
Nende kolmekümne hulgas olid: Asael, Joabi vend; Elhanan, Doodo
poeg Petlemmast;
Samma, harodlane; Elika, harodlane;
Heles, paltlane; Iira, Ikkesi poeg, tekoalane;
Abieser, anatotlane; Mebunnai, huusalane;
Salmon, ahohlane; Mahrai, netofalane;
Heeleb, Baana poeg, netofalane; Ittai, Riibai poeg
benjaminlaste Gibeast;
Benaja, piraatonlane; Hiddai Nahale-Gaasist;
Abi-Albon, arbalane; Asmavet, bahuurimlane;
Eljahba, saalbonlane; Jaaseni pojad; Joonatan;
Samma, hararlane; Ahiam, Sarari poeg, hararlane;
Elifelet, Ahasbai poeg, kes oli maakatlase poeg; Eliam,
Ahitofeli poeg, giilolane;
Hesrai, karmellane; Paarai, arbalane;
Jigal, Naatani poeg Soobast; Bani, gaadlane;
Selek, ammonlane; Naharai, beerotlane, Joabi, Seruja poja
sõjariistade kandja;
Iira, jeterlane; Gaareb, jeterlane;
Uurija, hett - kokku kolmkümmend seitse.
Nõnda ütleb Taavet, Iisai poeg,
ja nõnda ütleb kõrgele ülendatud mees,
Jaakobi Jumala võitu
ja Iisraeli laulude lemmik:
„Issanda Vaim räägib minu läbi
ja tema sõnad on mul keelel.
Iisraeli Jumal on öelnud,
Iisraeli kalju on mulle kõnelnud:
See, kes valitseb inimesi õigesti,
kes valitseb Jumala kartuses,
on nagu koit päikese tõustes
pilvitul hommikul,
kui vihma järel tärkab
maast haljas rohi.
Eks ole mu sugu nõnda ühenduses Jumalaga?
Sest ta on minuga teinud igavese lepingu,
kõigiti korrastatud ja hoitud.
Kõik mu õnn ja igatsus -
eks ta lase neid võrsuda?
Aga kõlvatud on nagu tahijäätmed,
need kõik tuleb pilduda laiali,
sest neid ei saa pihku võtta.
See, kes neid puudutab,
olgu varustatud raua ja piigivarrega.
Ja nad põletatakse tulega sootuks,
seal, kus nad iganes on.”
Taaveti vahvad pealikudNeed on Taaveti kangelaste nimed: Joseb-Bassebet, tahkemonlane,
sangarite pealik, seesama on Esni mees Adino; ta tuli kaheksasaja
vastu, kelle ta ühekorraga maha lõi.
Ja tema järel Eleasar, Doodo poeg, ahohlane, üks kolmest
kangelasest Taaveti juures, kui nad teotasid vilisteid, kes sinna olid
kogunenud sõdima. Kui Iisraeli mehed taandusid,
jäi tema paigale ja lõi vilisteid, kuni ta käsi väsis ja
kangestus mõõga külge. Ja Issand andis sel päeval suure võidu ning
rahvas pöördus tema järel tagasi veel ainult riisuma.
Ja tema järel Samma, Aage poeg, hararlane. Kord, kui vilistid
olid üheks jõuguks kokku tulnud, siis oli seal üks põllujagu täis
läätsi. Rahvas põgenes vilistite eest,
aga tema asus keset põllujagu ja päästis selle ning lõi
vilistid maha. Nõnda andis Issand suure võidu.
Ja kolm neist kolmekümnest peamehest läksid alla ja tulid
lõikusajal Taaveti juurde Adullami koopasse; ja hulk vilisteid oli
leeris Refaimi orus.
Aga Taavet oli siis mäelinnuses ja vilistite linnavägi oli Petlemmas.
Taavetile tuli janu ja ta ütles: „Kes annaks mulle vett juua
Petlemma kaevust, mis on värava juures?”
Siis tungisid kolm kangelast vilistite leeri ja nad ammutasid
vett Petlemma kaevust värava juures, kandsid ja tõid Taavetile; aga
ta ei tahtnud seda juua, vaid valas selle Issandale
ja ütles: „Jäägu see minust kaugele, Issand, et teeksin seda!
See on nende meeste veri, kes käisid oma hinge hinnaga.” Sellepärast
ta ei tahtnud seda juua. Seda tegid need kolm kangelast.
Ja Abisai, Joabi vend, Seruja poeg, oli nende kolmekümne peamees ja
tema lennutas oma piigi üle kolmesaja mahalöödu; tema oli nende
kolmekümne hulgas kuulus.
Ta oli küll lugupeetuim nende kolmekümne hulgast, ja oli neile
pealikuks, aga nende kolme vastu ta ei saanud.
Benaja, Joojada poeg, pärit Kabseelist, sõjamehe poeg, oli
rikas tegudelt; tema lõi maha kaks vägevat moabi meest; tema läks
alla ja tappis kaevus ühe lõvi, kord kui lund oli sadanud.
Ja ta lõi maha egiptuse mehe, kes oli silmapaistev; egiptlasel
oli piik käes, aga Benaja läks ta juurde kepiga ja kiskus egiptlase
käest piigi ning tappis tema ta oma piigiga.
Seda tegi Benaja, Joojada poeg, ja tema oli nende kolmekümne
kangelase hulgas kuulus.
Ta oli lugupeetuim nende kolmekümne hulgast, aga nende kolme
vastu ta ei saanud. Ja Taavet pani tema oma ihukaitseväe ülemaks.
Nende kolmekümne hulgas olid: Asael, Joabi vend; Elhanan, Doodo
poeg Petlemmast;
Samma, harodlane; Elika, harodlane;
Heles, paltlane; Iira, Ikkesi poeg, tekoalane;
Abieser, anatotlane; Mebunnai, huusalane;
Salmon, ahohlane; Mahrai, netofalane;
Heeleb, Baana poeg, netofalane; Ittai, Riibai poeg
benjaminlaste Gibeast;
Benaja, piraatonlane; Hiddai Nahale-Gaasist;
Abi-Albon, arbalane; Asmavet, bahuurimlane;
Eljahba, saalbonlane; Jaaseni pojad; Joonatan;
Samma, hararlane; Ahiam, Sarari poeg, hararlane;
Elifelet, Ahasbai poeg, kes oli maakatlase poeg; Eliam,
Ahitofeli poeg, giilolane;
Hesrai, karmellane; Paarai, arbalane;
Jigal, Naatani poeg Soobast; Bani, gaadlane;
Selek, ammonlane; Naharai, beerotlane, Joabi, Seruja poja
sõjariistade kandja;
Iira, jeterlane; Gaareb, jeterlane;
Uurija, hett - kokku kolmkümmend seitse.