20Seba mäss Taaveti vastuJa seal leidus kõlvatu mees, benjaminlane Seba, Bikri poeg; tema puhus sarve ja ütles:
„Meil ei ole osa Taavetis
ega pärisosa Iisai pojas.
Igaüks oma telki, Iisrael!”
Siis läksid kõik Iisraeli mehed Taaveti järelt Bikri poja Seba järele; aga Juuda mehed järgnesid oma kuningale Jordani äärest Jeruusalemma.
Ja Taavet tuli Jeruusalemma oma kotta; ja kuningas võttis need kümme liignaist, keda ta oli jätnud koda hoidma, ja pani nad eraldusmajasse; ta toitis neid, aga ei läinud nende juurde ja nad olid kinni oma surmapäevani, elades nagu lesed.
Ja kuningas ütles Amaasale: „Kutsu mulle Juuda mehed kokku kolme päeva jooksul ja ole ka ise siin!”
Ja Amaasa läks Juudat kokku kutsuma, aga viivitas üle aja, mis temale oli määratud.
Siis ütles Taavet Abisaile: „Nüüd teeb Seba, Bikri poeg, meile rohkem kurja kui Absalom. Võta sina oma isanda sulased ja aja teda taga, et ta ei leiaks enesele kindlustatud linnu ega kisuks meil silmi välja!”
Ja tema järel läksid välja Joabi mehed ning kreedid ja pleedid ja kõik võitlejad; nad lahkusid Jeruusalemmast, et taga ajada Sebat, Bikri poega.
Kui nad olid Gibeonis oleva suure kivi juures, tuli Amaasa neile vastu. Joabil oli seljas vöötatud kuub ja selle peal vööle pandud mõõk, mille tupp oli seotud ta puusale; ta tõmbas mõõga välja ja see libises temale pihku.
Ja Joab küsis Amaasalt: „Kas su käsi käib hästi, mu vend?” Ja Joab haaras parema käega kinni Amaasa habemest, et temale suud anda.
Aga Amaasa ei pannud tähele mõõka, mis Joabil käes oli, ja too pistis selle temale kõhtu, nõnda et ta sisikond maha valgus; teist korda ei olnud temale vaja ja ta suri. Siis ajas Joab koos oma venna Abisaiga taga Sebat, Bikri poega.
Aga keegi Joabi poistest jäi seisma Amaasa juurde ja ütles: „Kellele meeldib Joab ja kes on Taaveti poolt, järgnegu Joabile!”
Ja Amaasa tõmbles veres keset maanteed; aga kui see mees nägi, et kogu rahvas jäi seisma, siis ta viis Amaasa maanteelt väljale ja viskas temale riide peale, nähes, et kõik, kes tulid ta juurde, jäid seisma.
Ja kui ta oli maanteelt ära viidud, siis läksid kõik mehed Joabi järel mööda, et taga ajada Sebat, Bikri poega.
Aga Seba läks läbi kõigi Iisraeli suguharude Aabelisse Beet-Maakasse; ja kõik valitud kogunesid ning tulid ka tema järel sinna.
Siis nad tulid ja piirasid teda Aabelis Beet-Maakas ja kuhjasid linna vastu piiramisvalli, mis ulatus müürini; ja kogu rahvas, kes oli koos Joabiga, tegi hävitustööd, et müüri maha kiskuda.
Aga üks tark naine hüüdis linnast: „Kuulge! Kuulge! Öelge ometi Joabile: Tule siia, et ma saaksin sinuga rääkida!”
Ja kui ta tuli temale ligemale, siis küsis naine: „Kas sina oled Joab?” Ja ta vastas: „Olen.” Siis ütles naine temale: „Kuule oma teenija kõnet!” Ja ta vastas: „Ma kuulen.”
Ja ta rääkis ning ütles: „Muiste oli viisiks öelda: Küsitagu Aabelis nõu! Ja nõnda ka tehti.
Mina olen rahulikem ja ustavaim Iisraelis, sina aga püüad hävitada linna, mis on Iisraelis emaks. Mispärast sa tahad neelata Issanda pärisosa?”
Ja Joab kostis ning ütles: „Jäägu see tõesti minust kaugele, et neelaksin või hävitaksin!
Asi ei ole nõnda, vaid üks mees Efraimi mäestikust, Seba nimi, Bikri poeg, on tõstnud oma käe kuningas Taaveti vastu; andke tema üksi välja, siis ma lähen linna alt ära!” Siis ütles naine Joabile: „Vaata, tema pea visatakse sulle üle müüri.”
Siis tuli naine oma tarkusega rahva juurde; ja nad raiusid maha Bikri poja Seba pea ning viskasid Joabile. Siis Joab puhus sarve ja nad valgusid linna alt laiali, igaüks oma telki. Ja Joab läks tagasi Jeruusalemma kuninga juurde.
Taaveti pealikud ja ülemadJa Joab oli kogu Iisraeli väeülem; Benaja, Joojada poeg, oli kreetide ja pleetide ülem;
Adoram + Adoram on sama isik kui 1Kn 4:6-s Adoniram. oli orjatöö ülevaataja; Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik;
Seja oli kirjutaja; Saadok ja Ebjatar olid preestrid;
Iira, jairilane, oli ka Taaveti preester.
„Meil ei ole osa Taavetis
ega pärisosa Iisai pojas.
Igaüks oma telki, Iisrael!”
Siis läksid kõik Iisraeli mehed Taaveti järelt Bikri poja Seba järele; aga Juuda mehed järgnesid oma kuningale Jordani äärest Jeruusalemma.
Ja Taavet tuli Jeruusalemma oma kotta; ja kuningas võttis need kümme liignaist, keda ta oli jätnud koda hoidma, ja pani nad eraldusmajasse; ta toitis neid, aga ei läinud nende juurde ja nad olid kinni oma surmapäevani, elades nagu lesed.
Ja kuningas ütles Amaasale: „Kutsu mulle Juuda mehed kokku kolme päeva jooksul ja ole ka ise siin!”
Ja Amaasa läks Juudat kokku kutsuma, aga viivitas üle aja, mis temale oli määratud.
Siis ütles Taavet Abisaile: „Nüüd teeb Seba, Bikri poeg, meile rohkem kurja kui Absalom. Võta sina oma isanda sulased ja aja teda taga, et ta ei leiaks enesele kindlustatud linnu ega kisuks meil silmi välja!”
Ja tema järel läksid välja Joabi mehed ning kreedid ja pleedid ja kõik võitlejad; nad lahkusid Jeruusalemmast, et taga ajada Sebat, Bikri poega.
Kui nad olid Gibeonis oleva suure kivi juures, tuli Amaasa neile vastu. Joabil oli seljas vöötatud kuub ja selle peal vööle pandud mõõk, mille tupp oli seotud ta puusale; ta tõmbas mõõga välja ja see libises temale pihku.
Ja Joab küsis Amaasalt: „Kas su käsi käib hästi, mu vend?” Ja Joab haaras parema käega kinni Amaasa habemest, et temale suud anda.
Aga Amaasa ei pannud tähele mõõka, mis Joabil käes oli, ja too pistis selle temale kõhtu, nõnda et ta sisikond maha valgus; teist korda ei olnud temale vaja ja ta suri. Siis ajas Joab koos oma venna Abisaiga taga Sebat, Bikri poega.
Aga keegi Joabi poistest jäi seisma Amaasa juurde ja ütles: „Kellele meeldib Joab ja kes on Taaveti poolt, järgnegu Joabile!”
Ja Amaasa tõmbles veres keset maanteed; aga kui see mees nägi, et kogu rahvas jäi seisma, siis ta viis Amaasa maanteelt väljale ja viskas temale riide peale, nähes, et kõik, kes tulid ta juurde, jäid seisma.
Ja kui ta oli maanteelt ära viidud, siis läksid kõik mehed Joabi järel mööda, et taga ajada Sebat, Bikri poega.
Aga Seba läks läbi kõigi Iisraeli suguharude Aabelisse Beet-Maakasse; ja kõik valitud kogunesid ning tulid ka tema järel sinna.
Siis nad tulid ja piirasid teda Aabelis Beet-Maakas ja kuhjasid linna vastu piiramisvalli, mis ulatus müürini; ja kogu rahvas, kes oli koos Joabiga, tegi hävitustööd, et müüri maha kiskuda.
Aga üks tark naine hüüdis linnast: „Kuulge! Kuulge! Öelge ometi Joabile: Tule siia, et ma saaksin sinuga rääkida!”
Ja kui ta tuli temale ligemale, siis küsis naine: „Kas sina oled Joab?” Ja ta vastas: „Olen.” Siis ütles naine temale: „Kuule oma teenija kõnet!” Ja ta vastas: „Ma kuulen.”
Ja ta rääkis ning ütles: „Muiste oli viisiks öelda: Küsitagu Aabelis nõu! Ja nõnda ka tehti.
Mina olen rahulikem ja ustavaim Iisraelis, sina aga püüad hävitada linna, mis on Iisraelis emaks. Mispärast sa tahad neelata Issanda pärisosa?”
Ja Joab kostis ning ütles: „Jäägu see tõesti minust kaugele, et neelaksin või hävitaksin!
Asi ei ole nõnda, vaid üks mees Efraimi mäestikust, Seba nimi, Bikri poeg, on tõstnud oma käe kuningas Taaveti vastu; andke tema üksi välja, siis ma lähen linna alt ära!” Siis ütles naine Joabile: „Vaata, tema pea visatakse sulle üle müüri.”
Siis tuli naine oma tarkusega rahva juurde; ja nad raiusid maha Bikri poja Seba pea ning viskasid Joabile. Siis Joab puhus sarve ja nad valgusid linna alt laiali, igaüks oma telki. Ja Joab läks tagasi Jeruusalemma kuninga juurde.
Taaveti pealikud ja ülemadJa Joab oli kogu Iisraeli väeülem; Benaja, Joojada poeg, oli kreetide ja pleetide ülem;
Adoram + Adoram on sama isik kui 1Kn 4:6-s Adoniram. oli orjatöö ülevaataja; Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik;
Seja oli kirjutaja; Saadok ja Ebjatar olid preestrid;
Iira, jairilane, oli ka Taaveti preester.