1 Ja seal leidus kõlvatu mees, benjaminlane Seba, Bikri poeg;
tema puhus sarve ja ütles:
„Meil ei ole osa Taavetis
ega pärisosa Iisai pojas.
Igaüks oma telki, Iisrael!”
2 Siis läksid kõik Iisraeli mehed Taaveti järelt Bikri poja Seba
järele; aga Juuda mehed järgnesid oma kuningale Jordani äärest Jeruusalemma.
3 Ja Taavet tuli Jeruusalemma oma kotta; ja kuningas võttis need
kümme liignaist, keda ta oli jätnud koda hoidma, ja pani nad
eraldusmajasse; ta toitis neid, aga ei läinud nende juurde ja nad
olid kinni oma surmapäevani, elades nagu lesed.
4 Ja kuningas ütles Amaasale: „Kutsu mulle Juuda mehed kokku kolme
päeva jooksul ja ole ka ise siin!”
5 Ja Amaasa läks Juudat kokku kutsuma, aga viivitas üle aja, mis
temale oli määratud.
6 Siis ütles Taavet Abisaile: „Nüüd teeb Seba, Bikri poeg, meile
rohkem kurja kui Absalom. Võta sina oma isanda sulased ja aja teda
taga, et ta ei leiaks enesele kindlustatud linnu ega kisuks meil
silmi välja!”
7 Ja tema järel läksid välja Joabi mehed ning kreedid ja pleedid ja
kõik võitlejad; nad lahkusid Jeruusalemmast, et taga ajada Sebat,
Bikri poega.
8 Kui nad olid Gibeonis oleva suure kivi juures, tuli Amaasa neile
vastu. Joabil oli seljas vöötatud kuub ja selle peal vööle pandud
mõõk, mille tupp oli seotud ta puusale; ta tõmbas mõõga välja ja see
libises temale pihku.
9 Ja Joab küsis Amaasalt: „Kas su käsi käib hästi, mu vend?” Ja
Joab haaras parema käega kinni Amaasa habemest, et temale suud anda.
10 Aga Amaasa ei pannud tähele mõõka, mis Joabil käes oli, ja too
pistis selle temale kõhtu, nõnda et ta sisikond maha valgus; teist
korda ei olnud temale vaja ja ta suri. Siis ajas Joab koos oma venna
Abisaiga taga Sebat, Bikri poega.
11 Aga keegi Joabi poistest jäi seisma Amaasa juurde ja ütles:
„Kellele meeldib Joab ja kes on Taaveti poolt, järgnegu Joabile!”
12 Ja Amaasa tõmbles veres keset maanteed; aga kui see mees nägi,
et kogu rahvas jäi seisma, siis ta viis Amaasa maanteelt väljale
ja viskas temale riide peale, nähes, et kõik, kes tulid ta juurde,
jäid seisma.
13 Ja kui ta oli maanteelt ära viidud, siis läksid kõik mehed
Joabi järel mööda, et taga ajada Sebat, Bikri poega.
14 Aga Seba läks läbi kõigi Iisraeli suguharude Aabelisse
Beet-Maakasse; ja kõik valitud kogunesid ning tulid ka tema järel sinna.
15 Siis nad tulid ja piirasid teda Aabelis Beet-Maakas ja kuhjasid
linna vastu piiramisvalli, mis ulatus müürini; ja kogu rahvas, kes
oli koos Joabiga, tegi hävitustööd, et müüri maha kiskuda.
16 Aga üks tark naine hüüdis linnast: „Kuulge! Kuulge! Öelge ometi
Joabile: Tule siia, et ma saaksin sinuga rääkida!”
17 Ja kui ta tuli temale ligemale, siis küsis naine: „Kas sina oled
Joab?” Ja ta vastas: „Olen.” Siis ütles naine temale: „Kuule oma
teenija kõnet!” Ja ta vastas: „Ma kuulen.”
18 Ja ta rääkis ning ütles: „Muiste oli viisiks öelda: Küsitagu
Aabelis nõu! Ja nõnda ka tehti.
19 Mina olen rahulikem ja ustavaim Iisraelis, sina aga püüad
hävitada linna, mis on Iisraelis emaks. Mispärast sa tahad neelata
Issanda pärisosa?”
20 Ja Joab kostis ning ütles: „Jäägu see tõesti minust kaugele, et
neelaksin või hävitaksin!
21 Asi ei ole nõnda, vaid üks mees Efraimi mäestikust, Seba
nimi, Bikri poeg, on tõstnud oma käe kuningas Taaveti vastu; andke
tema üksi välja, siis ma lähen linna alt ära!” Siis ütles naine
Joabile: „Vaata, tema pea visatakse sulle üle müüri.”
22 Siis tuli naine oma tarkusega rahva juurde; ja nad
raiusid maha Bikri poja Seba pea ning viskasid Joabile. Siis Joab
puhus sarve ja nad valgusid linna alt laiali, igaüks oma telki. Ja
Joab läks tagasi Jeruusalemma kuninga juurde.
23 Ja Joab oli kogu Iisraeli väeülem; Benaja, Joojada poeg, oli
kreetide ja pleetide ülem;
24 Adoram oli orjatöö ülevaataja; Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik;
25 Seja oli kirjutaja; Saadok ja Ebjatar olid preestrid;
26 Iira, jairilane, oli ka Taaveti preester.