1 Ja Ahitofel ütles Absalomile: „Luba ma valin nüüd kaksteist
tuhat meest ja võtan kätte ning ajan öösel Taavetit taga!
2 Ma lähen temale kallale, kui ta on väsinud ja ta käed on lõdvad;
ma hirmutan teda nõnda, et kõik ta juures olev rahvas põgeneb; siis
ma löön maha üksnes kuninga.
3 Ja ma toon kogu rahva tagasi sinu juurde, nagu tuleb tagasi
pruut; sina otsid ühte meest, muu rahvas on siis rahus.”
4 See kõne oli õige Absalomi ja kõigi Iisraeli vanemate silmis.
5 Ja Absalom ütles: „Kutsu ometi siia ka arklane Huusai, et
kuuleksime midagi ka tema suust!”
6 Siis Huusai tuli Absalomi juurde ja Absalom rääkis temaga,
öeldes: „Ahitofel kõneles nõnda. Kas peame tegema tema sõna järgi?
Kui mitte, siis kõnele sina!”
7 Ja Huusai vastas Absalomile: „See nõu pole hea, mis Ahitofel
seekord andis.”
8 Ja Huusai jätkas: „Sina tunned oma isa ja tema mehi: nad on
vaprad ja nende hinged on kibestunud nagu karul väljal, kellelt
on võetud pojad; ja su isa on sõjamees, kes oma rahvaga ei puhka ööselgi.
9 Vaata, nüüd on ta ennast peitnud mõnda kaevandisse või muusse
paika, ja kui juhtub, et kohe alguses mõned rahvast langevad, siis
ütleb igaüks, kes sellest kuuleb: Rahvas, kes käib Absalomi järel, on
saanud kaotuse osaliseks!
10 Siis ka kõige vahvam mees, kelle süda on nagu lõvi süda,
kaotab julguse, sest kogu Iisrael teab, et su isa on vägev, ja et
need, kes on koos temaga, on vahvad mehed.
11 Sellepärast ma annan nõu, et kogu Iisrael Daanist kuni
Beer-Sebani koguneks sinu juurde nõnda arvurikkalt, et neid oleks
nagu liiva mere ääres ja sa ise käiksid nende keskel.
12 Kui me siis tuleme temale kallale mõnes paigas, kus ta iganes
on leitav, laskume tema peale nagu mahalangev kaste. Temast ja
kõigist meestest, kes on koos temaga, ei jää siis järele ühtainsatki.
13 Ja kui ta taandub mõnda linna, siis seab kogu Iisrael sellele
linnale köied ja me tirime selle orgu, kuni seal ei leidu enam
kivikestki.”
14 Siis ütlesid Absalom ja kõik Iisraeli mehed: „Arklase Huusai
nõu on parem kui Ahitofeli nõu.” Issand oli käskinud teha tühjaks
Ahitofeli hea nõu, et Issand saaks tuua Absalomile õnnetuse.
15 Ja Huusai ütles preestritele Saadokile ja Ebjatarile: „Nõnda ja
nõnda on Ahitofel nõu andnud Absalomile ja Iisraeli vanemaile, ja
nõnda ja nõnda olen mina nõu andnud.
16 Ja nüüd läkitage kähku ja teatage Taavetile, öeldes: Ära jää
ööseks kõrbe lähistele, vaid mine kindlasti üle jõe, et kuningat ja
koos temaga olevat rahvast ära ei neelataks!”
17 Joonatan ja Ahimaats asusid Rogeli allika juures; üks
teenijatüdruk läks ning viis neile teateid, kuna nemad läksid teatama
kuningas Taavetile, sest nad ei tohtinud endid näidata ega linna tulla.
18 Aga üks poiss nägi neid ja teatas Absalomile; siis läksid
mõlemad rutates ja tulid kellegi mehe kotta Bahuurimisse; sellel oli
õues kaev ja nad läksid sinna sisse.
19 Ja selle mehe naine võttis ja laotas kaevu suule vaiba ning puistas selle
peale sõmerat, nõnda et midagi ei olnud märgata.
20 Kui Absalomi sulased tulid naise juurde kotta ja küsisid: „Kus
on Ahimaats ja Joonatan?”, vastas naine neile: „Nad läksid üle
veeoja.” Nad otsisid, aga ei leidnud ja läksid tagasi Jeruusalemma.
21 Ja pärast seda, kui need olid läinud, tõusid nad kaevust üles
ja läksid ning teatasid Taavetile; nad ütlesid Taavetile: „Võtke
kätte ja minge kiiresti üle vee, sest Ahitofel on andnud teie vastast
nõu!”
22 Siis Taavet ja kõik rahvas, kes oli koos temaga, võtsid kätte
ja läksid üle Jordani; kui hommik valgenes, ei olnud jäänud ainsatki,
kes ei olnud läinud üle Jordani.
23 Aga kui Ahitofel nägi, et ei tehtud tema nõu järgi, siis ta
saduldas eesli, võttis kätte ja läks koju oma linna; ja kui ta oli oma
kodus korraldused teinud, siis ta poos enese üles. Nii ta suri ja ta maeti
oma isa hauda.
24 Ja Taavet oli tulnud Mahanaimi, kui Absalom läks üle Jordani,
tema ja kõik Iisraeli mehed koos temaga.
25 Aga Absalom oli pannud Amaasa Joabi asemele väeülemaks; Amaasa
oli mehe poeg, kelle nimi oli Jitra, iisraellane, kes oli heitnud
Naahase tütre Abigaili, Joabi ema Seruja õe juurde.
26 Iisrael ja Absalom lõid leeri üles Gileadimaale.
27 Ja kui Taavet tuli Mahanaimi, siis Sobi, Naahase poeg
ammonlaste Rabbast, Maakir, Ammieli poeg Lo-Debarist, ja Barsillai,
gileadlane Rogelimist,
28 tõid voodeid, kausse ja saviastjaid, nisu ja otri, jahu ja
kõrvetatud teri, ube ja läätsi ja muud kõrvetatut,
29 mett ja võid, lambaid ja kitsi ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja
rahvale, kes oli koos temaga, sest nad ütlesid: „Rahvas on kõrbes
näljas, väsinud ja janus.”