1 Siis Issand ütles Moosesele: „Mine vaarao juurde ja räägi temale:
Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Lase mu rahvas minna ja mind
teenida!
2 Sest kui sa keelad neid minemast ja pead neid veel kinni,
3 vaata, siis on Issanda käsi su karja peal, kes on väljal:
hobuste, eeslite, kaamelite, veiste, lammaste ja kitsede peal väga raske
katkuga.
4 Aga Issand eraldab Iisraeli karja ja egiptlaste karja, ja
Iisraeli laste omadest ei sure ühtainsatki.”
5 Ja Issand määras aja, öeldes: „Homme teeb Issand seda siin
maal.”
6 Ja Issand tegi järgmisel päeval nõnda, ja egiptlaste kogu kari
suri, ent Iisraeli laste karjast ei surnud ühtainsatki.
7 Ja kui vaarao läkitas vaatama, ennäe, siis ei olnud Iisraeli
karjast surnud ühtainsatki. Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei
lasknud rahvast minna.
8 Siis Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „Võtke endile mõlemad
pihud täis sulatusahju tahma ja Mooses puistaku seda vaarao silma
ees vastu taevast.
9 See muutub siis tolmuks üle kogu Egiptusemaa ning inimestele ja
loomadele kogu Egiptusemaal tulevad mädavillideks arenevad paised.”
10 Ja nad võtsid sulatusahju tahma ning astusid vaarao ette; Mooses
puistas seda vastu taevast ja see muutus mädavillideks arenevaiks
paiseiks inimestel ja loomadel.
11 Ja võlurid ei suutnud seista Moosese ees paisete pärast, sest
paised olid võlureil ja kõigil egiptlastel.
12 Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei kuulanud neid, nagu
Issand oli Moosesele öelnud.
13 Siis Issand ütles Moosesele: „Tõuse hommikul vara ja astu vaarao
ette ning ütle temale: Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Lase
mu rahvas minna ja mind teenida!
14 Sest seekord ma saadan kõik oma nuhtlused sulle enesele ja su
sulastele ning su rahvale, et sa teaksid, et minu sarnast ei ole kogu
maailmas.
15 Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin
katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud,
16 aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge
ja teha kuulsaks oma nimi kogu maailmas.
17 Kui sa veel ülbe oled mu rahva vastu ega lase neid minna,
18 vaata, siis ma lasen homme sadada väga rasket rahet, millist ei
ole Egiptuses olnud ta asustamisajast tänini.
19 Ja nüüd läkita järele, päästa oma kari ja kõik, kes sul väljal
on! Kõigi inimeste ja loomade peale, kes on väljal ega ole
viidud koju, langeb rahe ja nad surevad.”
20 Kes vaarao sulaseist kartis Issanda sõna, päästis oma sulased ja
karja koju.
21 Aga kes ei võtnud Issanda sõna südamesse, jättis oma sulased ja
karja väljale.
22 Ja Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi taeva poole, siis
tuleb rahet kogu Egiptusemaale, inimeste ja loomade peale, ja kõigi
taimede peale Egiptusemaal!”
23 Ja Mooses sirutas oma kepi taeva poole ning Issand andis
müristamist ja rahet, ja tuli lõi maha; ja Issand laskis Egiptusemaale
rahet sadada.
24 Ja rahe ja tuli, mis oli rahega segamini, olid väga rängad,
milliseid ei ole olnud kogu Egiptusemaal selle asustamisest alates.
25 Ja rahe lõi maha kogu Egiptusemaal kõik, kes olid väljal,
niihästi inimesed kui loomad; ja rahe lõi maha kogu rohu ning
murdis kõik puud väljal.
26 Ainult Gooseni maakonnas, kus olid Iisraeli lapsed, ei olnud
rahet.
27 Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning
ütles neile: „Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga
mina ja mu rahvas oleme õelad.
28 Paluge Issandat, sest on küllalt Jumala müristamisest ja rahest.
Ma lasen teid minna ja teil pole enam vaja jääda!”
29 Ja Mooses vastas temale: „Kui ma olen linnast välja läinud, siis
ma sirutan oma käed Issanda poole: müristamine lakkab ja rahet ei ole
enam, et sa teaksid, et maa on Issanda päralt.
30 Aga sinust ja su sulaseist ma tean, et te veelgi ei karda
Jumalat Issandat.”
31 Ja lina ja oder löödi maha, sest oder oli loonud ja lina oli kupras;
32 nisu ja okasnisu aga ei löödud maha, sest need olid hilised.
33 Ja Mooses läks ära vaarao juurest, linnast välja, ja sirutas oma
käed Issanda poole: müristamine ja rahe lakkasid ning vihma ei
sadanud enam maa peale.
34 Kui vaarao nägi, et vihm, rahe ja müristamine lakkasid, siis ta
patustas edasi ja tegi oma südame kõvaks, tema ja ta sulased.
35 Vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei lasknud Iisraeli lapsi minna -
nagu Issand oli Moosese läbi öelnud.