1 Kui Midjani preester Jitro, Moosese äi, kuulis kõike seda, mida
Jumal Moosesele ja oma Iisraeli rahvale oli teinud, kuidas Issand
Iisraeli oli Egiptusest välja viinud,
2 siis Moosese äi Jitro võttis enesega kaasa Sippora, Moosese
naise, kelle see oli tagasi saatnud,
3 ja tema kaks poega, kellest ühe nimi oli Geersom, kelle puhul
Mooses oli öelnud: „Ma olen võõras võõral maal”,
4 ja teise nimi Elieser, kelle puhul Mooses oli öelnud: „Mu isa Jumal
oli mulle abiks ja päästis mind vaarao mõõga eest.”
5 Ja Jitro, Moosese äi, tuli Moosese juurde koos ta poegade ja
naisega sinna kõrbesse, kus ta oli leeris Jumala mäe juures.
6 Ja ta käskis Moosesele öelda: „Mina, su äi Jitro, tulen sinu
juurde, samuti tuleb su naine ja koos temaga ta kaks poega.”
7 Siis Mooses läks välja oma äiale vastu, kummardas ja andis temale
suud; kui nad olid küsinud teineteise käekäigu järele, siis nad läksid telki.
8 Ja Mooses jutustas oma äiale kõigest, mida Issand vaaraole ja
egiptlastele Iisraeli pärast oli teinud, ja kõigist vaevadest, mis
teekonnal olid olnud, ja kuidas Issand nad oli päästnud.
9 Ja Jitro tundis rõõmu kõigest sellest heast, mida Issand oli
Iisraelile teinud, päästes tema egiptlaste käest.
10 Ja Jitro ütles: „Kiidetud olgu Issand, kes teid päästis
egiptlaste ja vaarao käest!
11 Nüüd ma tean, et Issand on suurim kõigist jumalaist, sest ta
päästis rahva Egiptuse käe alt, kui nad olid ülbed nende vastu.”
12 Ja Jitro, Moosese äi, tõi põletus- ja tapaohvreid Jumalale; ja
Aaron ja kõik Iisraeli vanemad tulid, et Jumala ees leiba võtta
üheskoos Moosese äiaga.
13 Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja
rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni,
14 nägi Moosese äi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: „Mis
see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik
rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?”
15 Ja Mooses vastas äiale: „Rahvas tuleb ju minu juurde Jumalalt nõu
küsima.
16 Kui neil on mingi asi, siis tullakse minu juurde ja mina mõistan
kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala määrused ja tema
Seaduse.”
17 Siis Moosese äi ütles temale: „See asi pole hea, mis sa teed.
18 Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su
juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.
19 Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu, ja küllap on ka Jumal
sinuga: sina ole rahva asemik Jumala juures ja vii asjad Jumala ette.
20 Sina seleta neile määrusi ja Seadust ja anna neile teada
tee, mida neil tuleb käia, ja töö, mida nad peavad tegema.
21 Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi, kes kardavad Jumalat,
ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks
iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
22 Nemad mõistku rahvale kohut igal ajal! Ja olgu nõnda: nad toogu
kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee
nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda koos sinuga!
23 Kui sa seda teed ja Jumal sind käsib, siis sa jaksad vastu
pidada, samuti läheb ka kogu see rahvas rahul olles koju.”
24 Ja Mooses kuulas oma äia sõna ning tegi kõik, mis see oli öelnud.
25 Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad
juhtideks rahvale, pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
26 Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad
tõid nad Moosese ette, aga kõik väikesed asjad otsustasid nad ise.
27 Siis Mooses saatis teele oma äia ja see läks oma maale.