15Moosese võidulaulMooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Issandale selle laulu; nad ütlesid nõnda:
„Ma laulan Issandale,
sest tema on Ülikõrge,
hobused ja ratsanikud
heitis ta merre.
Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand,
tema oli mulle päästeks.
Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda,
tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.
Issand on sõjamees,
Issand on ta nimi.
Vaarao sõjavankrid ja väe
heitis ta merre,
selle valitud võitlejad
uputati Kõrkjameres.
Vetevood katsid nad,
nad vajusid kivina sügavusse.
Issand, su parem käsi
näitas oma jõudu;
Issand, su parem käsi
purustas vaenlase.
Suurima üleolekuga
sa rebisid vastased maha,
sa läkitasid oma vihaleegi,
see põletas nad kõrtena.
Su vihapuhang paisutas vee,
vallina seisis voolus,
vood tardusid mere südames.
Vaenlane mõtles: 'Ajan taga,
võtan kinni, jaotan saagi -
mu hing täitub sellest.
Tõmban oma mõõga,
oma käega hävitan nad.'
Sina puhusid tuult,
meri kattis nad,
tinana vajusid nad
võimsasse vette.
Kes on sinu sarnane
jumalate keskel, Issand?
Kes on sinu sarnane,
pühakute keskel ülistatu,
kardetava kuulsusega imetegija?
Sina sirutasid oma parema käe,
maa neelas nad.
Oma armus sa juhtisid seda rahvast,
kelle sa lunastasid;
oma väes sa talutasid teda
oma püha eluaseme juurde.
Rahvad kuulsid ja värisesid,
ahastus haaras Vilistimaa elanikke.
Siis Edomi pealikud ehmusid,
Moabi vürste valdas värin,
kõik Kaanani elanikud vabisesid.
Heitumus ja hirm tabas neid,
nad tummusid kivina
su võimsa käsivarre pärast,
kui su rahvas, Issand, läks läbi,
kui läks läbi see rahvas,
kelle sina oled loonud.
Sa viid selle ja istutad
oma pärisosa mäele,
paika, mille sina, Issand,
oled teinud oma asupaigaks,
pühamusse, Issand,
mille valmistavad sinu käed.
Issand on kuningas
ikka ja igavesti!”
Kui siis vaarao hobused, ta sõjavankrid ja ratsanikud läksid merre ja Issand tõi tagasi nende peale mere vee, Iisraeli lapsed aga käisid kuiva mööda keset merd,
siis naisprohvet Mirjam, Aaroni õde, võttis trummi kätte, ja kõik naised käisid tema järel trummidega ja ringtantsu tantsides.
Ja Mirjam laulis neile:
„Laulge Issandale,
sest tema on Ülikõrge,
hobused ja ratsanikud
heitis ta merre!”
Maara veeimeSiis Mooses käskis Iisraeli Kõrkjamere äärest edasi minna; nad läksid Suuri kõrbesse ja käisid kõrbes kolm päeva ega leidnud vett.
Nad jõudsid Maarasse, aga ei saanud Maara vett juua, sest see oli kibe; seepärast pandi sellele nimeks Maara + Nimi Maara tähendab 'kibe'. .
Ja rahvas nurises Moosesega, öeldes: „Mida me joome?”
Aga tema hüüdis Issanda poole ja Issand näitas temale ühte puud; siis ta heitis selle vette ja vesi muutus magusaks. Seal andis Issand rahvale seaduse ja õiguse, ja seal ta katsus teda läbi.
Ja ta ütles: „Kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija.”
Siis nad tulid Eelimisse; seal oli kaksteist veeallikat ja seitsekümmend palmipuud. Ja seal nad lõid leeri üles vee äärde.
„Ma laulan Issandale,
sest tema on Ülikõrge,
hobused ja ratsanikud
heitis ta merre.
Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand,
tema oli mulle päästeks.
Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda,
tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.
Issand on sõjamees,
Issand on ta nimi.
Vaarao sõjavankrid ja väe
heitis ta merre,
selle valitud võitlejad
uputati Kõrkjameres.
Vetevood katsid nad,
nad vajusid kivina sügavusse.
Issand, su parem käsi
näitas oma jõudu;
Issand, su parem käsi
purustas vaenlase.
Suurima üleolekuga
sa rebisid vastased maha,
sa läkitasid oma vihaleegi,
see põletas nad kõrtena.
Su vihapuhang paisutas vee,
vallina seisis voolus,
vood tardusid mere südames.
Vaenlane mõtles: 'Ajan taga,
võtan kinni, jaotan saagi -
mu hing täitub sellest.
Tõmban oma mõõga,
oma käega hävitan nad.'
Sina puhusid tuult,
meri kattis nad,
tinana vajusid nad
võimsasse vette.
Kes on sinu sarnane
jumalate keskel, Issand?
Kes on sinu sarnane,
pühakute keskel ülistatu,
kardetava kuulsusega imetegija?
Sina sirutasid oma parema käe,
maa neelas nad.
Oma armus sa juhtisid seda rahvast,
kelle sa lunastasid;
oma väes sa talutasid teda
oma püha eluaseme juurde.
Rahvad kuulsid ja värisesid,
ahastus haaras Vilistimaa elanikke.
Siis Edomi pealikud ehmusid,
Moabi vürste valdas värin,
kõik Kaanani elanikud vabisesid.
Heitumus ja hirm tabas neid,
nad tummusid kivina
su võimsa käsivarre pärast,
kui su rahvas, Issand, läks läbi,
kui läks läbi see rahvas,
kelle sina oled loonud.
Sa viid selle ja istutad
oma pärisosa mäele,
paika, mille sina, Issand,
oled teinud oma asupaigaks,
pühamusse, Issand,
mille valmistavad sinu käed.
Issand on kuningas
ikka ja igavesti!”
Kui siis vaarao hobused, ta sõjavankrid ja ratsanikud läksid merre ja Issand tõi tagasi nende peale mere vee, Iisraeli lapsed aga käisid kuiva mööda keset merd,
siis naisprohvet Mirjam, Aaroni õde, võttis trummi kätte, ja kõik naised käisid tema järel trummidega ja ringtantsu tantsides.
Ja Mirjam laulis neile:
„Laulge Issandale,
sest tema on Ülikõrge,
hobused ja ratsanikud
heitis ta merre!”
Maara veeimeSiis Mooses käskis Iisraeli Kõrkjamere äärest edasi minna; nad läksid Suuri kõrbesse ja käisid kõrbes kolm päeva ega leidnud vett.
Nad jõudsid Maarasse, aga ei saanud Maara vett juua, sest see oli kibe; seepärast pandi sellele nimeks Maara + Nimi Maara tähendab 'kibe'. .
Ja rahvas nurises Moosesega, öeldes: „Mida me joome?”
Aga tema hüüdis Issanda poole ja Issand näitas temale ühte puud; siis ta heitis selle vette ja vesi muutus magusaks. Seal andis Issand rahvale seaduse ja õiguse, ja seal ta katsus teda läbi.
Ja ta ütles: „Kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija.”
Siis nad tulid Eelimisse; seal oli kaksteist veeallikat ja seitsekümmend palmipuud. Ja seal nad lõid leeri üles vee äärde.