1 Siis Issand ütles Moosesele: „Mine vaarao juurde, sest ma olen
teinud kõvaks tema südame ja ta sulaste südamed, et teha tema juures oma
imetegusid,
2 ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes,
kuidas ma olen näidanud egiptlastele oma jõudu, ja mu imetegudest,
mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen Issand!”
3 Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ning ütlesid
temale: „Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Kui kaua sa tõrgud
alistumast mu ees? Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
4 Sest kui sa keelad mu rahvast minemast, vaata, siis ma toon homme
su maale rohutirtsud.
5 Need katavad maapinna, nõnda et maad pole näha, ja nad söövad
jäänused säilinust, mis teile rahest üle jäi, ja nad söövad ära kõik
puud, mis teil väljal kasvavad.
6 Ja nad täidavad su kojad ja kõik su sulaste kojad ja kõik
egiptlaste kojad, mida ei ole näinud su isad ja su isade isad oma maa
peale tuleku päevast tänini.” Ja ta pöördus ümber ning läks ära
vaarao juurest.
7 Siis vaarao sulased ütlesid temale: „Kui kaua on see meile
püüniseks? Lase mehed minna, et nad teeniksid Issandat, oma Jumalat!
Kas sa veelgi ei mõista, et Egiptus hukkub?”
8 Siis toodi Mooses ja Aaron tagasi vaarao juurde ja tema ütles
neile: „Minge teenige Issandat, oma Jumalat! Aga kes need minejad
õieti on?”
9 Ja Mooses vastas: „Me läheme oma noorte ja vanadega, oma poegade
ja tütardega, me läheme oma lammaste, kitsede ja veistega, sest meil on
Issanda püha.”
10 Tema aga ütles neile: „Issand olevat siis teie juures, kui ma
lasen ära teid ja teie väetid lapsed! Te näete ka ise, et teil on
kuri nõu.
11 Nõnda ei sünni! Mingu ainult mehed ja teenigu Issandat, sest te
olete ju seda nõudnud!” Ja nad aeti vaarao eest ära.
12 Siis Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi Egiptusemaa
kohale rohutirtsude pärast, et need tuleksid Egiptusemaale ja sööksid ära
kõik maa rohu, kõik, mis rahe on alles jätnud!”
13 Ja Mooses sirutas oma kepi välja Egiptusemaa kohale ning Issand
saatis maale idatuule kogu selle päeva ja kogu selle öö; kui hommik
tuli, tõi idatuul kaasa rohutirtsud.
14 Rohutirtsud tulid kogu Egiptusemaale ja laskusid väga suurel
hulgal kõigisse Egiptuse paigusse; enne seda ei ole rohutirtse sel
määral olnud ega ole neid olnud ka enam pärast seda.
15 Need katsid kogu maapinna, nõnda et maa mustas; nad sõid ära
kõik maa rohu ja kõik puude vilja, mis rahe oli üle jätnud. Ja kogu
Egiptusemaal ei jäänud üle midagi haljast puudel ega väljarohtudel.
16 Siis vaarao kutsus kiiresti Moosese ja Aaroni ning ütles: „Ma
olen pattu teinud Issanda, teie Jumala, ja teie vastu.
17 Nüüd aga andke mu patt veel seekord andeks ja paluge Issandat,
oma Jumalat, et ta ometi võtaks minult selle surma!”
18 Ja ta läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.
19 Siis Issand pööras tuule väga kangeks läänetuuleks, see tõstis
rohutirtsud üles ja ajas need Kõrkjamerre; ühtainsatki rohutirtsu ei
jäänud alles kogu Egiptuse maa-alale.
20 Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli
lapsi minna.
21 Siis Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi taeva poole, siis
tuleb Egiptusemaale niisugune pimedus, et katsu või käega!”
22 Ja Mooses sirutas oma käe taeva poole ning kogu Egiptusemaale tuli
kolmeks päevaks pilkane pimedus:
23 üks ei näinud teist ja ükski ei liikunud paigast kolmel päeval.
Aga kõigil Iisraeli lastel oli oma asupaikades valge.
24 Siis vaarao kutsus Moosese ning ütles: „Minge teenige Issandat!
Ainult teie lambad, kitsed ja veised jäägu paigale. Ka teie väetid
lapsed mingu koos teiega!”
25 Aga Mooses vastas: „Sina pead meile kaasa andma ka tapa- ja
põletusohvrid, et saaksime neid tuua Issandale, oma Jumalale!
26 Meie karigi peab tulema koos meiega, sõrgagi ei tohi maha jääda,
sest sellest me ju võtame Issanda, oma Jumala teenimiseks. Me ei tea
isegi, millega peame teenima Issandat, enne kui jõuame sinna.”
27 Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame, nõnda et ta ei tahtnud neid
ära lasta.
28 Ja vaarao ütles temale: „Mine ära mu juurest! Hoia, et sa enam ei
ilmu mu palge ette! Sest päeval, mil sa ilmud mu palge ette, sa
sured!”
29 Ja Mooses vastas: „Õigesti oled rääkinud! Enam ma ei ilmu su palge
ette!”