10Templi puhastamineAga Makkabi ja need, kes koos temaga olid, vallutasid Issanda
abiga jälle templi ja linna.
Nad hävitasid võõramaalaste poolt turule ehitatud altarid,
nõndasamuti ka pühad hiied.
Ja olles templi puhastanud, tegid nad uue altari. Lüües
kividest sädemeid, võtsid nad sealt tuld ning tõid kahe aasta järel jälle
ohvri. Nad korrastasid ka suitsutusrohu, lambid ja vaateleivad.
Kui nad seda olid teinud, siis nad palusid Issandat kummuli
maas olles, et ta enam ei laseks neid langeda niisugusesse õnnetusse,
et tema, kui nad veel kunagi pattu teevad, karistaks neid leebelt ega
annaks neid jumalasalgajate ja julmade paganate kätte.
Ja juhtus, et templi puhastamine leidis aset päeval, mil võõramaalased
olid templi rüvetanud, see oli sellesama kuu, kislevikuu kahekümne
viiendal päeval.
Siis pidasid nad kaheksa päeva rõõmupüha lehtmajadepüha korra
järgi, meenutades, kuidas nad alles hiljuti olid lehtmajadepühal
elutsenud mägedes ja koobastes nagu metsloomad.
Seepärast kandsid nad roheliste lehtedega ehitud keppe, haljaid oksi ja
palmilehti ning laulsid kiituslaule temale, kes oli lasknud korda
minna oma asupaiga puhastamise.
Ja nad tegid seadluse üldise otsuse ja käsuga kogu juudi
rahvale, et neid päevi pühitsetaks igal aastal.
Niisugune oli siis lõpp, mis tuli Antiohhosele, lisanimega
Epifanes.
Ptolemaios Makron kaotab poolehoiuNüüd me jutustame, mis juhtus selle jumalakartmatu Antiohhose
poja Antiohhos Eupatori ajal, ja võtame lühidalt kokku sõdadega alati
kaasnevad kannatused.
Tema, kui ta oli kuningriigi üle võtnud, määras kellegi Lüüsiase
riigihoidjaks ning Koile-Süüria ja Foiniikia ülempealikuks.
Aga Ptolemaios, keda hüüti Makroniks, oli esimene, kes kaitses
juutide õigust pärast neile sündinud ülekohut ja püüdis rahulikul teel
nende asju ajada.
Sellepärast süüdistasid teda õukondlased Eupatori ees ja sageli
sõimati teda äraandjaks, sest ta oli maha jätnud Küprose, mille
Filomeetor oli tema hooleks usaldanud, ja oli üle läinud Antiohhos Epifanese
juurde. Kuna ta oma kõrget ametit ei suutnud ausasti pidada, siis
lõpetas ta oma elu ennast mürgitades.
Gorgias ja idumealaste kindlusedKui Gorgias sai nende paikkondade pealikuks, siis ta palkas
võõraid sõjamehi ja pidas alalist sõda juutide vastu.
Samaaegselt temaga kimbutasid juute ka idumealased, kellel olid tugevad
kindlused soodsais paigus. Nad võtsid vastu
põgenikke Jeruusalemmast ja püüdsid sõda jätkata.
Aga Makkabi ja tema mehed palvetasid ja anusid, et Jumal
sõdiks koos nendega, ja sööstsid siis idumealaste vastu.
Nad vallutasid nende paigad, rünnates kindla otsustavusega,
tõrjusid tagasi kõik müüridel sõdijad ja tapsid need, kes ette
juhtusid, hukates vähemalt kakskümmend tuhat meest.
Kuna aga vähemalt üheksa tuhat oli põgenenud kahte eriti
vastupidavasse torni, kus oli kõike vajalikku piiramise puhuks,
siis jättis Makkabi sinna Siimoni ja Joosepi, lisaks veel
Sakkeuse ja tema mehed, küllaldase hulga tornide piiramiseks, ise
läks aga paikadesse, kus teda rohkem vajati.
Aga Siimoni rahaahned mehed lasksid endid mõne tornisolija poolt rahaga
meelitada, võtsid vastu seitsekümmend tuhat drahmi ja lasksid mõnel
põgeneda.
Kui Makkabile teatati, mis oli sündinud, siis ta kutsus kokku
rahva juhid ja süüdistas, et raha eest oli müüdud vendi, vaenlasi nende
vastu lahti lastes.
Need, kes olid äraandjaks saanud, ta tappis, ja vallutas
otsekohe mõlemad tornid.
Et temal oli edu kõiges, mis ta, relv käes, ette võttis, siis
ta hukkas neis kahes kindlustatud tornis rohkem kui kakskümmend tuhat.
Juudas võidab Timoteose ja vallutab GeseriAga Timoteos, keda juudid varem olid võitnud, kogus väga palju
võõrast sõjaväge, liites sellega suurel hulgal Aasia ratsanikke,
ja tuli Juudamaad relva jõul vallutama.
Kui ta lähenes, siis Makkabi ja need, kes koos temaga olid,
hüüdsid Jumalat appi, raputasid mulda pähe ja vöötasid niuded
kotiriidega.
Siis nad heitsid maha altari aluse ette ja anusid, et Jumal
oleks neile armulik, aga nende vaenlastele oleks vaenlane ja
vastastele vastane,
nõnda nagu Seadus kuulutab.
Olles palvetamise lõpetanud, haarasid nad sõjariistad ja läksid
linnast kaugemale. Vaenlastele lähedale jõudes nad peatusid.
Aga niipea kui päike tõusis, asuti rünnakule kummaltki poolt.
Ühel pool oli edu ja võidu tagatiseks lisaks vaprusele ka kindel lootus
Issanda peale, teisel pool pandi võitluse juhiks viha.
Aga võitluse ägenedes ilmutas ennast vastastele viis hiilgavat
meest taevast, kuldvaljastega hobuste seljas. Need hakkasid juhtima
juute,
võtsid Makkabi endi keskele ning oma sõjavarustusega teda varjates
hoidsid teda haavamise eest. Aga vastaste peale pildusid nad nooli
ja välke, nõnda et need, pimedusega löödud ja hirmuga täidetud,
hävitati.
Nõnda sai surma kakskümmend tuhat viissada jalameest ja kuussada
ratsanikku.
Timoteos ise põgenes Geseri-nimelisse kindlusesse, mis oli
väga hästi kindlustatud ja mille pealik oli Haireos.
Makkabi mehed piirasid nüüd kindlust julge meelega neli päeva.
Seesolijad pidasid aga paika vallutamatuks, pilkasid rängasti ja
loopisid lubamatuid sõnu.
Ent viienda päeva koites tormas müüride peale Makkabi meeste
hulgast kakskümmend noort meest, kelle viha oli süttinud põlema
teotuste pärast, ja mehiselt ning metsikus vihas lõid nad maha need,
kes ette jäid.
Ringi minnes tungisid ka teised nõndasamuti üles seesolijate
vastu, põletasid tornid ja süüdates tuleriidad põletasid
pilkajad elusalt. Teised jälle lõhkusid väravad, lasksid sisse
ülejäänud sõjaväe ja nõnda vallutasid linna.
Timoteose, kes enese oli peitnud ühte kaevu, nad tapsid,
nõndasamuti tema venna Haireose ja Apollofanese.
Ja kui nad seda kõike olid teinud, siis nad ülistasid Issandat
kiitus- ja tänulauludega, teda, kes oli Iisraelile nii palju head
teinud ja neile võidu andnud.
abiga jälle templi ja linna.
Nad hävitasid võõramaalaste poolt turule ehitatud altarid,
nõndasamuti ka pühad hiied.
Ja olles templi puhastanud, tegid nad uue altari. Lüües
kividest sädemeid, võtsid nad sealt tuld ning tõid kahe aasta järel jälle
ohvri. Nad korrastasid ka suitsutusrohu, lambid ja vaateleivad.
Kui nad seda olid teinud, siis nad palusid Issandat kummuli
maas olles, et ta enam ei laseks neid langeda niisugusesse õnnetusse,
et tema, kui nad veel kunagi pattu teevad, karistaks neid leebelt ega
annaks neid jumalasalgajate ja julmade paganate kätte.
Ja juhtus, et templi puhastamine leidis aset päeval, mil võõramaalased
olid templi rüvetanud, see oli sellesama kuu, kislevikuu kahekümne
viiendal päeval.
Siis pidasid nad kaheksa päeva rõõmupüha lehtmajadepüha korra
järgi, meenutades, kuidas nad alles hiljuti olid lehtmajadepühal
elutsenud mägedes ja koobastes nagu metsloomad.
Seepärast kandsid nad roheliste lehtedega ehitud keppe, haljaid oksi ja
palmilehti ning laulsid kiituslaule temale, kes oli lasknud korda
minna oma asupaiga puhastamise.
Ja nad tegid seadluse üldise otsuse ja käsuga kogu juudi
rahvale, et neid päevi pühitsetaks igal aastal.
Niisugune oli siis lõpp, mis tuli Antiohhosele, lisanimega
Epifanes.
Ptolemaios Makron kaotab poolehoiuNüüd me jutustame, mis juhtus selle jumalakartmatu Antiohhose
poja Antiohhos Eupatori ajal, ja võtame lühidalt kokku sõdadega alati
kaasnevad kannatused.
Tema, kui ta oli kuningriigi üle võtnud, määras kellegi Lüüsiase
riigihoidjaks ning Koile-Süüria ja Foiniikia ülempealikuks.
Aga Ptolemaios, keda hüüti Makroniks, oli esimene, kes kaitses
juutide õigust pärast neile sündinud ülekohut ja püüdis rahulikul teel
nende asju ajada.
Sellepärast süüdistasid teda õukondlased Eupatori ees ja sageli
sõimati teda äraandjaks, sest ta oli maha jätnud Küprose, mille
Filomeetor oli tema hooleks usaldanud, ja oli üle läinud Antiohhos Epifanese
juurde. Kuna ta oma kõrget ametit ei suutnud ausasti pidada, siis
lõpetas ta oma elu ennast mürgitades.
Gorgias ja idumealaste kindlusedKui Gorgias sai nende paikkondade pealikuks, siis ta palkas
võõraid sõjamehi ja pidas alalist sõda juutide vastu.
Samaaegselt temaga kimbutasid juute ka idumealased, kellel olid tugevad
kindlused soodsais paigus. Nad võtsid vastu
põgenikke Jeruusalemmast ja püüdsid sõda jätkata.
Aga Makkabi ja tema mehed palvetasid ja anusid, et Jumal
sõdiks koos nendega, ja sööstsid siis idumealaste vastu.
Nad vallutasid nende paigad, rünnates kindla otsustavusega,
tõrjusid tagasi kõik müüridel sõdijad ja tapsid need, kes ette
juhtusid, hukates vähemalt kakskümmend tuhat meest.
Kuna aga vähemalt üheksa tuhat oli põgenenud kahte eriti
vastupidavasse torni, kus oli kõike vajalikku piiramise puhuks,
siis jättis Makkabi sinna Siimoni ja Joosepi, lisaks veel
Sakkeuse ja tema mehed, küllaldase hulga tornide piiramiseks, ise
läks aga paikadesse, kus teda rohkem vajati.
Aga Siimoni rahaahned mehed lasksid endid mõne tornisolija poolt rahaga
meelitada, võtsid vastu seitsekümmend tuhat drahmi ja lasksid mõnel
põgeneda.
Kui Makkabile teatati, mis oli sündinud, siis ta kutsus kokku
rahva juhid ja süüdistas, et raha eest oli müüdud vendi, vaenlasi nende
vastu lahti lastes.
Need, kes olid äraandjaks saanud, ta tappis, ja vallutas
otsekohe mõlemad tornid.
Et temal oli edu kõiges, mis ta, relv käes, ette võttis, siis
ta hukkas neis kahes kindlustatud tornis rohkem kui kakskümmend tuhat.
Juudas võidab Timoteose ja vallutab GeseriAga Timoteos, keda juudid varem olid võitnud, kogus väga palju
võõrast sõjaväge, liites sellega suurel hulgal Aasia ratsanikke,
ja tuli Juudamaad relva jõul vallutama.
Kui ta lähenes, siis Makkabi ja need, kes koos temaga olid,
hüüdsid Jumalat appi, raputasid mulda pähe ja vöötasid niuded
kotiriidega.
Siis nad heitsid maha altari aluse ette ja anusid, et Jumal
oleks neile armulik, aga nende vaenlastele oleks vaenlane ja
vastastele vastane,
nõnda nagu Seadus kuulutab.
Olles palvetamise lõpetanud, haarasid nad sõjariistad ja läksid
linnast kaugemale. Vaenlastele lähedale jõudes nad peatusid.
Aga niipea kui päike tõusis, asuti rünnakule kummaltki poolt.
Ühel pool oli edu ja võidu tagatiseks lisaks vaprusele ka kindel lootus
Issanda peale, teisel pool pandi võitluse juhiks viha.
Aga võitluse ägenedes ilmutas ennast vastastele viis hiilgavat
meest taevast, kuldvaljastega hobuste seljas. Need hakkasid juhtima
juute,
võtsid Makkabi endi keskele ning oma sõjavarustusega teda varjates
hoidsid teda haavamise eest. Aga vastaste peale pildusid nad nooli
ja välke, nõnda et need, pimedusega löödud ja hirmuga täidetud,
hävitati.
Nõnda sai surma kakskümmend tuhat viissada jalameest ja kuussada
ratsanikku.
Timoteos ise põgenes Geseri-nimelisse kindlusesse, mis oli
väga hästi kindlustatud ja mille pealik oli Haireos.
Makkabi mehed piirasid nüüd kindlust julge meelega neli päeva.
Seesolijad pidasid aga paika vallutamatuks, pilkasid rängasti ja
loopisid lubamatuid sõnu.
Ent viienda päeva koites tormas müüride peale Makkabi meeste
hulgast kakskümmend noort meest, kelle viha oli süttinud põlema
teotuste pärast, ja mehiselt ning metsikus vihas lõid nad maha need,
kes ette jäid.
Ringi minnes tungisid ka teised nõndasamuti üles seesolijate
vastu, põletasid tornid ja süüdates tuleriidad põletasid
pilkajad elusalt. Teised jälle lõhkusid väravad, lasksid sisse
ülejäänud sõjaväe ja nõnda vallutasid linna.
Timoteose, kes enese oli peitnud ühte kaevu, nad tapsid,
nõndasamuti tema venna Haireose ja Apollofanese.
Ja kui nad seda kõike olid teinud, siis nad ülistasid Issandat
kiitus- ja tänulauludega, teda, kes oli Iisraelile nii palju head
teinud ja neile võidu andnud.