1Kiri juutidele Egiptuses„Vendadele juutidele Egiptuses! Tervitus vendadelt juutidelt
Jeruusalemmas ja Juudamaal tõsise rahusooviga!
Jumal tehku teile head ja meenutagu lepingut oma ustavate
sulastega, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga,
ja andku teile kõigile niisugune süda, et teie austaksite teda ja
täidaksite tema tahet siira südame ja vastuvõtliku hingega!
Ta avagu teie süda tema Seadusele ja korraldustele ning andku
teile rahu!
Ta kuulgu teie palveid ja olgu teile armuline, ta ärgu jätku
teid maha kurjal ajal!
Meie palvetame nüüd siin teie eest.
Demeetriose valitsemisajal, aastal sada kuuskümmend üheksa, meie
juudid kirjutasime teile suurimas viletsuses, mis tabas meid neil
aastail, mil Jaason oma poolehoidjatega oli ennast lahti ütelnud pühast
maast ja riigist,
kui väravad põletati ja valati süütut verd. Siis me palusime
Issandat ja tema kuulis meid. Me ohverdasime põletus- ja roaohvreid,
süütasime lambid ja asetasime vaateleivad.
Ja nüüd kirjutame meie, et teiegi pühitseksite lehtmajadepüha
kislevikuus. Aastal sada kaheksakümmend kaheksa.”
Teine kiri„Jeruusalemma ja Juudamaa elanikud, Suurkohus ja Juudas soovivad
õnne ja tervist Aristobulosele, kuningas Ptolemaiose õpetajale, kes on
võitud preestrite soost, ja juutidele Egiptuses!
Me täname väga Jumalat, kes meid päästis suurest hädaohust,
olles alati valmis võitlema kuninga vastu.
Jumal ise ajas välja need, kes olid alustanud võitlust pühas
linnas.
Sest kui väejuht ja tema võitmatuks peetud sõjavägi jõudsid
Pärsiasse, löödi nad maha Nanaia templis, kuna Nanaia preestrid olid
pettust teinud.
Nimelt oli Antiohhos koos oma sõpradega läinud sinna paika
Nanaiat „kosima”, kavatsusega võtta kaasavaraks templi suured
varandused.
Kui nüüd Nanaia preestrid olid vara tema ette seadnud ja Antiohhos
koos mõne teisega läks sissepoole templimüüri, siis sulgesid preestrid
värava, niipea kui ta oli sisse tulnud.
Seejärel avasid nad laes oleva salaluugi ja heitsid kive alla,
surmates valitseja otsekui piksega. Siis nad tükeldasid laibad ja
viskasid raiutud pead väljas olijaile.
Kõige selle eest olgu kiidetud meie Jumal, kes loovutas
jumalakartmatud!
Imepäraselt säilinud püha tuliEt me tahame kislevikuu kahekümne viiendal päeval pidada
templi puhastuspüha, siis oleme pidanud vajalikuks seda teile teatada,
et teiegi pühitseksite lehtmajadepüha ja selle tule mälestust, mis
anti, kui Nehemja pärast templi ja altari ülesehitamist ohvreid
ohverdas.
Sest kui meie isad viidi Pärsiasse, siis selleaegsed
jumalakartlikud preestrid võtsid salaja altarilt tule ja peitsid selle
sügavasse kaevu, mis oli alati kuiv. Seal nad säilitasid seda nii
hästi, et keegi ei teadnud seda paika.
Ent paljude aastate pärast, siis kui Jumal heaks arvas, läkitas Nehemja,
kes oli Pärsia kuninga poolt tagasi saadetud, tule peitnud preestrite
järeltulijad seda tooma. Aga kui nad meile
teatasid, et nad tuld ei ole leidnud, vaid ainult paksu vedelikku,
siis ta käskis seda ammutada ja tuua.
Kui ohvriks vajalik oli toodud, siis Nehemja käskis
preestritel valada vedelik puude ja nendel asuva ohvri peale.
Aga kui see oli sündinud ja mõne aja pärast päike, mis enne oli
olnud pilvede peidus, paistma hakkas, siis süttis suur tuli, nõnda et
kõik imestasid.
Ja preestrid tegid palvet, niikaua kui ohvriand põles, preestrid
ja kõik teised. Joonatan alustas ja teised, ka Nehemja, ühinesid
sellega.
Palve sisu oli niisugune: „Issand, Issand Jumal, kõige Looja,
kardetav ja vägev ja õiglane ja halastaja, ainus Kuningas ja hea,
sina, ainus hoolitseja, ainus õiglane ja kõigeväeline ja
igavene, sina, kes päästad Iisraeli kõigest kurjast, kes valisid välja
meie vanemad ja pühitsesid neid,
võta vastu see ohver kogu oma Iisraeli rahva poolt, kaitse ja
pühitse oma pärisosa!
Kogu jälle meie pillutatud, vabasta need, kes on orjuses
paganate keskel, vaata nende peale, kes on põlatud ja jälestatud,
nõnda et paganad teaksid, et sina oled meie Jumal!
Karista neid, kes meid rõhuvad ja oma ülbuses kurjasti
kohtlevad!
Ja istuta oma rahvas oma pühasse paika, nõnda nagu Mooses on
ütelnud!”
Ja preestrid laulsid kiituslaule.
Aga kui ohvriand oli põlenud, siis Nehemja käskis valada
ülejäänud vedeliku suurte kivide peale.
Kui see oli sündinud, siis süttis leek, aga altarilt paistev
valgus varjutas selle.
Ja kui see tõsiasi teatavaks sai ja pärslaste kuningale
jutustati, et paigast, kuhu vangistatud olid tule peitnud, oli leitud
vedelikku, millega Nehemja koos kaaslastega oli ohvrit pühitsenud,
siis kuulutas kuningas pärast asja uurimist selle paiga pühaks ja
laskis teha aia ümber.
Kuningas võttis palju raha ning jaotas seda neile, kellele
ta tahtis head teha.
Nehemja ja tema kaaslased nimetasid vedeliku „neftariks”, mis
tähendab „puhastus”. Enamik aga nimetab seda „naftaks”.
Jeruusalemmas ja Juudamaal tõsise rahusooviga!
Jumal tehku teile head ja meenutagu lepingut oma ustavate
sulastega, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga,
ja andku teile kõigile niisugune süda, et teie austaksite teda ja
täidaksite tema tahet siira südame ja vastuvõtliku hingega!
Ta avagu teie süda tema Seadusele ja korraldustele ning andku
teile rahu!
Ta kuulgu teie palveid ja olgu teile armuline, ta ärgu jätku
teid maha kurjal ajal!
Meie palvetame nüüd siin teie eest.
Demeetriose valitsemisajal, aastal sada kuuskümmend üheksa, meie
juudid kirjutasime teile suurimas viletsuses, mis tabas meid neil
aastail, mil Jaason oma poolehoidjatega oli ennast lahti ütelnud pühast
maast ja riigist,
kui väravad põletati ja valati süütut verd. Siis me palusime
Issandat ja tema kuulis meid. Me ohverdasime põletus- ja roaohvreid,
süütasime lambid ja asetasime vaateleivad.
Ja nüüd kirjutame meie, et teiegi pühitseksite lehtmajadepüha
kislevikuus. Aastal sada kaheksakümmend kaheksa.”
Teine kiri„Jeruusalemma ja Juudamaa elanikud, Suurkohus ja Juudas soovivad
õnne ja tervist Aristobulosele, kuningas Ptolemaiose õpetajale, kes on
võitud preestrite soost, ja juutidele Egiptuses!
Me täname väga Jumalat, kes meid päästis suurest hädaohust,
olles alati valmis võitlema kuninga vastu.
Jumal ise ajas välja need, kes olid alustanud võitlust pühas
linnas.
Sest kui väejuht ja tema võitmatuks peetud sõjavägi jõudsid
Pärsiasse, löödi nad maha Nanaia templis, kuna Nanaia preestrid olid
pettust teinud.
Nimelt oli Antiohhos koos oma sõpradega läinud sinna paika
Nanaiat „kosima”, kavatsusega võtta kaasavaraks templi suured
varandused.
Kui nüüd Nanaia preestrid olid vara tema ette seadnud ja Antiohhos
koos mõne teisega läks sissepoole templimüüri, siis sulgesid preestrid
värava, niipea kui ta oli sisse tulnud.
Seejärel avasid nad laes oleva salaluugi ja heitsid kive alla,
surmates valitseja otsekui piksega. Siis nad tükeldasid laibad ja
viskasid raiutud pead väljas olijaile.
Kõige selle eest olgu kiidetud meie Jumal, kes loovutas
jumalakartmatud!
Imepäraselt säilinud püha tuliEt me tahame kislevikuu kahekümne viiendal päeval pidada
templi puhastuspüha, siis oleme pidanud vajalikuks seda teile teatada,
et teiegi pühitseksite lehtmajadepüha ja selle tule mälestust, mis
anti, kui Nehemja pärast templi ja altari ülesehitamist ohvreid
ohverdas.
Sest kui meie isad viidi Pärsiasse, siis selleaegsed
jumalakartlikud preestrid võtsid salaja altarilt tule ja peitsid selle
sügavasse kaevu, mis oli alati kuiv. Seal nad säilitasid seda nii
hästi, et keegi ei teadnud seda paika.
Ent paljude aastate pärast, siis kui Jumal heaks arvas, läkitas Nehemja,
kes oli Pärsia kuninga poolt tagasi saadetud, tule peitnud preestrite
järeltulijad seda tooma. Aga kui nad meile
teatasid, et nad tuld ei ole leidnud, vaid ainult paksu vedelikku,
siis ta käskis seda ammutada ja tuua.
Kui ohvriks vajalik oli toodud, siis Nehemja käskis
preestritel valada vedelik puude ja nendel asuva ohvri peale.
Aga kui see oli sündinud ja mõne aja pärast päike, mis enne oli
olnud pilvede peidus, paistma hakkas, siis süttis suur tuli, nõnda et
kõik imestasid.
Ja preestrid tegid palvet, niikaua kui ohvriand põles, preestrid
ja kõik teised. Joonatan alustas ja teised, ka Nehemja, ühinesid
sellega.
Palve sisu oli niisugune: „Issand, Issand Jumal, kõige Looja,
kardetav ja vägev ja õiglane ja halastaja, ainus Kuningas ja hea,
sina, ainus hoolitseja, ainus õiglane ja kõigeväeline ja
igavene, sina, kes päästad Iisraeli kõigest kurjast, kes valisid välja
meie vanemad ja pühitsesid neid,
võta vastu see ohver kogu oma Iisraeli rahva poolt, kaitse ja
pühitse oma pärisosa!
Kogu jälle meie pillutatud, vabasta need, kes on orjuses
paganate keskel, vaata nende peale, kes on põlatud ja jälestatud,
nõnda et paganad teaksid, et sina oled meie Jumal!
Karista neid, kes meid rõhuvad ja oma ülbuses kurjasti
kohtlevad!
Ja istuta oma rahvas oma pühasse paika, nõnda nagu Mooses on
ütelnud!”
Ja preestrid laulsid kiituslaule.
Aga kui ohvriand oli põlenud, siis Nehemja käskis valada
ülejäänud vedeliku suurte kivide peale.
Kui see oli sündinud, siis süttis leek, aga altarilt paistev
valgus varjutas selle.
Ja kui see tõsiasi teatavaks sai ja pärslaste kuningale
jutustati, et paigast, kuhu vangistatud olid tule peitnud, oli leitud
vedelikku, millega Nehemja koos kaaslastega oli ohvrit pühitsenud,
siis kuulutas kuningas pärast asja uurimist selle paiga pühaks ja
laskis teha aia ümber.
Kuningas võttis palju raha ning jaotas seda neile, kellele
ta tahtis head teha.
Nehemja ja tema kaaslased nimetasid vedeliku „neftariks”, mis
tähendab „puhastus”. Enamik aga nimetab seda „naftaks”.