1 Pühade abistamisest ei ole mul ju vaja teile kirjutada,
2 sest ma tean teie valmidust, mille pärast ma kiidan teid
makedoonlaste ees, et Ahhaia on juba mullu olnud valmis ja et teie
innukus on paljusid innustanud.
3 Ma olen läkitanud need vennad, et meie kiitlemine teie üle
ei läheks selles osas tühja, vaid et te oleksite valmis, nagu ma
olen rääkinud,
4 et mitte siis, kui makedoonlasi tuleb minuga kaasa ja kui
nad leiavad, et te ei ole valmis, meie - ma ei tahaks öelda
„teie” - ei jääks häbisse selles usalduses.
5 Olen siis pidanud hädavajalikuks julgustada vendi, et nad
tuleksid enne meid teie juurde ja valmistaksid ette teie varem
tõotatud tänuandi, et see oleks valmis nagu
tänu ja mitte nagu ihnutsemine.
6 Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti,
ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.
7 Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte
nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.
8 Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et
teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo
tarvis,
9 nagu on kirjutatud:
„Ta on jaganud, andnud vaestele,
tema õigus kestab igavesti.”
10 Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva
toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse
vilja.
11 Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest,
mis meie läbi valmistab tänu Jumalale,
12 sest selle teenistuse kaudu antud abi mitte ainult ei leevenda pühade
puudust, vaid muutub ka rikkalikuks Jumalale antud rohke tänu
kaudu.
13 Selle abistamise ehtsuse tõttu te ülistate Jumalat oma
kuulekuses Kristuse evangeeliumi tunnistamisel ja oma osaduse
siiruses nende ja kõikidega.
14 Oma palvetes teie eest nad igatsevad teie järele Jumala
võrratu armu tõttu, mis teie peal on.
15 Tänu olgu Jumalale tema ütlemata suure anni eest!