3Vanast ja uuest lepingustKas jälle peame hakkama ennast soovitama? Või on meil
vaja, nagu mõnel teisel, soovituskirju teie kätte või teie
käest?
Ei, teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse,
igale inimesele mõistetav ja loetav.
On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi
valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava
Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele
südamelaudadele.
Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu.
Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma
teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus
tuleb Jumalalt,
kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut,
mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab,
aga Vaim teeb elavaks.
Aga kui juba kirjatähtedega kividesse uuristatud surmateenistus
sündis kirkuses, nii et Iisraeli lapsed ei suutnud
vaadata Moosese palgesse selle kirkuse pärast, mis ometi
oli kaduv,
kuidas siis vaimuteenistus ei peaks sündima veelgi
suuremas kirkuses?
Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on
õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt.
Ning toona kirgastatu ei olegi praegu enam
kirgas selle võrratu kirkuse kõrval.
Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju
enam on kirkuses see, mis jääb!
Et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie
julgusega
ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli
lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv.
Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana
Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest
see eemaldatakse alles Kristuses.
Tänapäevani, iga kord kui Moosest loetakse, lasub kate
nende südamel.
Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse
kate ära.
Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on
vabadus.
Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda
kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest
kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.
vaja, nagu mõnel teisel, soovituskirju teie kätte või teie
käest?
Ei, teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse,
igale inimesele mõistetav ja loetav.
On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi
valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava
Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele
südamelaudadele.
Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu.
Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma
teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus
tuleb Jumalalt,
kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut,
mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab,
aga Vaim teeb elavaks.
Aga kui juba kirjatähtedega kividesse uuristatud surmateenistus
sündis kirkuses, nii et Iisraeli lapsed ei suutnud
vaadata Moosese palgesse selle kirkuse pärast, mis ometi
oli kaduv,
kuidas siis vaimuteenistus ei peaks sündima veelgi
suuremas kirkuses?
Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on
õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt.
Ning toona kirgastatu ei olegi praegu enam
kirgas selle võrratu kirkuse kõrval.
Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju
enam on kirkuses see, mis jääb!
Et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie
julgusega
ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli
lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv.
Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana
Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest
see eemaldatakse alles Kristuses.
Tänapäevani, iga kord kui Moosest loetakse, lasub kate
nende südamel.
Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse
kate ära.
Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on
vabadus.
Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda
kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest
kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.