1 Ja prohvet Eliisa kutsus ühe prohvetijüngri ning ütles temale:
„Pane vöö vööle, võta kätte see õlikruus ja mine Gileadi Raamotisse!
2 Ja kui sa jõuad sinna, siis vaata, kus on Jehu, Nimsi poja
Joosafati poeg; siis mine sisse, käsi teda üles tõusta oma vendade
keskelt ja vii ta tagakambrisse!
3 Võta siis õlikruus ja vala õli temale pähe ning ütle: Nõnda
ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks! Ava siis uks
ja põgene viivitamata!”
4 Ja noor mees, prohveti teener, läks Gileadi Raamotisse.
5 Ja kui ta jõudis sinna, vaata, siis istusid seal väepealikud. Ja
ta ütles: „Pealik, mul on sinule midagi rääkida!” Ja Jehu küsis:
„Kellele meie kõigi hulgast?” Ja ta vastas: „Sinule, pealik!”
6 Siis ta tõusis ja läks kotta; ja noor mees valas õli temale pähe
ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen
võidnud sind kuningaks Issanda rahvale Iisraelile!
7 Sa pead maha lööma oma isanda Ahabi soo, et ma saaksin tasuda
Iisebelile oma sulaste, prohvetite vere ja kõigi Issanda sulaste vere
eest!
8 Kogu Ahabi sugu peab hukkuma: ma hävitan Ahabil meesolendid,
niihästi orjad kui vabad Iisraelis!
9 Ma talitan Ahabi sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja Ahija
poja Baesa sooga.
10 Koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul ja teda ei maeta maha.”
Siis ta avas ukse ja põgenes.
11 Kui Jehu tuli välja oma isanda sulaste juurde, siis küsiti
temalt: „Kas kõik on hästi? Mispärast see hull tuli sinu juurde?” Ja
ta vastas neile: „Te ju tunnete meest ja tema kõnet!”
12 Aga nad ütlesid: „Vale! Räägi ometi meile!” Ja ta ütles: „Ta
rääkis mulle seda ja teist ning ütles: Nõnda ütleb Issand: Mina olen
võidnud sind Iisraeli kuningaks!”
13 Siis nad kõik võtsid kähku oma kuued ja panid need temale
alla, trepiastmete peale, ja nad puhusid sarve ning ütlesid: „Jehu on
saanud kuningaks!”
14 Ja Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg, pidas vandenõu Joorami
vastu, Jooram oli olnud kaitsmas Gileadi Raamotit, tema ja kogu
Iisrael, Süüria kuninga Hasaeli vastu.
15 Aga kuningas Jooram oli tulnud tagasi, et Jisreelis lasta
ennast ravida haavadest, mis süürlased olid löönud, kui ta sõdis
Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Jehu ütles: „Kui te olete nõus,
siis ärge laske linnast lahkuda kedagi, kes võiks minna Jisreeli seda
kuulutama!”
16 Ja Jehu astus vankrisse ning läks Jisreeli, sest Jooram lamas
seal ja Juuda kuningas Ahasja oli tulnud Jooramit vaatama.
17 Aga Jisreelis seisis valvur tornis ja nägi Jehu jõuku tulevat
ning ütles: „Ma näen ühte jõuku.” Ja Jooram ütles: „Võta üks ratsanik
ja läkita neile vastu, et ta küsiks, kas on rahu!”
18 Ja ratsanik läks temale vastu ning ütles: „Nõnda ütleb
kuningas: Kas on rahu?” Ja Jehu vastas: „Mis on sinul rahuga
tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!” Ja valvur teatas ning
ütles: „Käskjalg jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi.”
19 Siis kuningas läkitas teise ratsaniku; ja see tuli nende juurde ning
ütles: „Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?” Ja Jehu vastas: „Mis on
sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!”
20 Ja valvur teatas ning ütles: „Ta jõudis nende juurde, aga ei
tule tagasi. Ja kihutamine oleks nagu Nimsi poja Jehu kihutamise
moodi, sest too kihutab nagu hull!”
21 Siis ütles Jooram: „Rakendage!” Hobused rakendati vankri ette
ja Jooram, Iisraeli kuningas, ja Ahasja, Juuda kuningas, läksid välja
kumbki oma vankris. Nad läksid Jehule vastu ja kohtasid teda
jisreellase Naaboti põllul.
22 Ja kui Jooram nägi Jehut, siis ta küsis: „Kas on rahu, Jehu?”
Ja too vastas: „Mis rahu, niikaua kui su ema Iisebeli hoorusi ja
nõidusi on nii palju!”
23 Siis Jooram pöördus ümber ja põgenes ning ütles Ahasjale: „See
on äraandmine, Ahasja!”
24 Aga Jehu tõmbas oma käega ammu vinna ja tabas Jooramit õlgade
vahele, nõnda et nool läbistas ta südame ja ta vajus vankris kokku.
25 Ja Jehu ütles Bidkarile, oma vankrisõdurile: „Võta ja viska ta
jisreellase Naaboti põllulapile, sest mulle meenub, et kui mina ja
sina ratsutasime kõrvuti tema isa Ahabi järel, siis pani Issand tema
peale selle ennustuse:
26 Tõesti, ma nägin eile Naaboti ja tema poegade verd, oli
Issanda ütlus, ja ma maksan sulle kätte selle põllu peal, oli samuti
Issanda ütlus. Ja nüüd võta, viska ta põllule Issanda sõna kohaselt!”
27 Kui Ahasja, Juuda kuningas, seda nägi, siis ta põgenes
Beet-Gaani poole; aga Jehu ajas teda taga ja ütles: „Laske ka tema
vankris maha!” Ja nõnda sündiski Guuri tõusuteel, mis on Jibleami
juures; ent ta põgenes Megiddosse ja suri seal.
28 Ja ta sulased viisid ta vankriga Jeruusalemma ja matsid ta tema
oma hauda ta vanemate juurde Taaveti linna.
29 Ahasja oli saanud Juuda kuningaks Joorami, Ahabi poja
üheteistkümnendal aastal.
30 Ja Jehu tuli Jisreeli. Kui Iisebel seda kuulis, siis ta jumestas
oma palge ja kaunistas pea ning vaatas aknast välja.
31 Ja kui Jehu jõudis väravasse, siis küsis Iisebel: „Kas on rahu,
Simri, oma isanda tapja?”
32 Ja Jehu tõstis oma silmad üles akna poole ja küsis: „Kes on
minu poolt? Kes?” Siis vaatas kaks-kolm hoovkondlast alla tema poole.
33 Ja Jehu ütles: „Kukutage ta alla!” Siis nad kukutasid Iisebeli alla
ja ta veri pritsis seina ja hobuste peale; ja ta tallati ära.
34 Siis Jehu läks sisse, sõi ja jõi ning ütles: „Kandke nüüd hoolt
selle neetu eest ja matke ta maha, sest ta on ikkagi kuninga tütar!”
35 Nad läksid teda matma, aga ei leidnud temast muud kui pealuu,
jalad ja kämblad.
36 Ja nad tulid tagasi ning teatasid Jehule; ja tema ütles: „See
on see Issanda sõna, mis ta rääkis oma sulase, tisbelase Eelija läbi,
kui ta ütles: Jisreeli põllul söövad koerad Iisebeli liha.
37 Ja Iisebeli laip on nagu sõnnik väljal, Jisreeli põllul, nõnda
et ükski ei saa öelda: See on Iisebel!”