1 Ja Jooram, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda
kuninga Joosafati kaheksateistkümnendal aastal ja ta valitses
kaksteist aastat.
2 Tema tegi kurja Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu ta isa ja
ema, sest ta kõrvaldas Baali samba, mille ta isa oli teinud.
3 Ometi püsis ta Nebati poja Jerobeami pattudes, millega too oli
saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.
4 Moabi kuningas Meesa oli lambakasvataja ja tema andis maksuna
Iisraeli kuningale sada tuhat lambatalle ja saja tuhande jäära villad.
5 Aga kui Ahab suri, siis Moabi kuningas taganes Iisraeli kuningast.
6 Siis läks kuningas Jooram päevapealt Samaariast välja ja luges
üle kogu Iisraeli.
7 Ja ta läks ning läkitas teate Juuda kuningale Joosafatile:
„Moabi kuningas on minust taganenud. Kas tuled koos minuga sõdima
Moabi vastu?” Ja too vastas: „Tulen. Ma olen nagu sina, minu rahvas nagu
sinu rahvas, minu hobused nagu sinu hobused.”
8 Ja ta küsis: „Missugust teed me läheme?” Ja Jooram vastas:
„Edomi kõrbe teed.”
9 Nii läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas ja Edomi
kuningas. Aga kui nad olid käinud seitsme päeva tee, siis ei olnud
vett sõjaväel ega loomadel, kes nende kannul käisid.
10 Ja Iisraeli kuningas ütles: „Oh häda! Küllap on Issand kutsunud
need kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda.”
11 Aga Joosafat ütles: „Kas ei ole siin mõnda Issanda prohvetit,
kelle läbi me saaksime küsida Issandalt?” Siis kostis keegi Iisraeli
kuninga sulastest ja ütles: „Siin on Eliisa, Saafati poeg, kes valas
vett Eelija käte peale.”
12 Joosafat ütles: „Temal on Issanda sõna.” Siis läksid Iisraeli
kuningas ja Joosafat ja Edomi kuningas tema juurde.
13 Aga Eliisa ütles Iisraeli kuningale: „Mis on mul sinuga
tegemist? Mine oma isa ja ema prohvetite juurde!” Ent Iisraeli
kuningas ütles temale: „Ei, Issand on kutsunud need kolm
kuningat, et neid Moabi kätte anda.”
14 Siis ütles Eliisa: „Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle
ees ma seisan, kui ma ei peaks lugu Joosafatist, Juuda kuningast,
siis ma ei vaatakski su poole ega näekski sind.
15 Nüüd aga tooge mulle üks mängumees!” Ja kui mängumees kannelt
lõi, siis sündis, et Issanda käsi tuli tema peale
16 ja ta ütles: „Nõnda ütleb Issand: Tehke siia orgu auk augu
kõrvale!
17 Sest Issand ütleb nõnda: Te ei saa näha tuult ega vihma, kuid
see org tuleb vett täis ja te saate juua, teie ja teie karjad ja
veoloomad.
18 Aga see on Issanda silmis tühine asi - ta annab ka Moabi teie kätte
19 ja te vallutate kõik kindlustatud linnad ja kõik paremad
linnad, te raiute maha kõik head puud, matate kinni kõik veeallikad
ja rikute kividega kõik head põllud.”
20 Ja hommikul, roaohvri ajal, vaata, siis sündis, et Edomi poolt
tuli vesi ja maa täitus veega.
21 Kui kõik moabid kuulsid, et kuningad olid tulnud sõdima
nende vastu, siis hüüti kokku kõik, kes suutsid vööd vööle panna, ja
neist vanemad, ja nad asusid teele.
22 Aga kui nad hommikul vara üles tõusid ja päike paistis vee
peale, siis nägid moabid, et vesi nende ees oli punane nagu veri.
23 Ja nad ütlesid: „See on veri! Kuningad on isekeskis mõõkadega
raiunud ja üksteist maha löönud. Ja nüüd, Moab, saagile!”
24 Aga kui nad tulid Iisraeli leeri, siis tõusid Iisraeli lapsed
ja lõid moabe ning need põgenesid nende eest; aga nad tungisid
edasi ja lõid moabe.
25 Ja nad kiskusid maha linnad, igamees viskas kive igale heale
põllule ja nad täitsid need; ja nad matsid kinni kõik veeallikad ja
raiusid maha kõik head puud. Lõpuks jäid alles ainult Kiir-Hareseti
müürid, mida lingumehed piirasid ja tabasid.
26 Kui Moabi kuningas nägi, et taplus käis temale üle jõu, siis
võttis ta enesega kaasa seitsesada mõõgatõmbajat meest, et murda läbi
Edomi kuninga kohalt; aga nad ei suutnud.
27 Siis ta võttis oma esmasündinud poja, kes pidi saama tema
asemel kuningaks, ja ohverdas selle põletusohvriks müüri peal. Siis
valdas suur viha Iisraeli ja nad läksid ära tema kallalt ning tulid
tagasi oma maale.