1 Siis kuningas läkitas käsu ja kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad
koguti tema juurde.
2 Ja kuningas läks Issanda kotta ja koos temaga kõik Juuda mehed
ja kõik Jeruusalemma elanikud, preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas,
niihästi väikesed kui suured, ja ta luges nende kuuldes kõik Issanda
kojast leitud Seaduse raamatu sõnad.
3 Ja kuningas seisis samba juures ja tegi Issanda ees lepingu, et
nad käivad Issanda järel ja peavad tema käske, manitsusi ja määrusi
kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle Seaduse sõnu, mis
sellesse raamatusse olid kirjutatud; ja kogu rahvas astus lepingusse.
4 Siis käskis kuningas ülempreester Hilkijat ning alamaid
preestreid ja lävehoidjaid, et nad viiksid Issanda templist välja
kõik asjad, mis olid tehtud Baalile ja Aŵerale ja kõigile
taevavägedele; ja ta põletas need väljaspool Jeruusalemma Kidroni
väljadel ning viis nende tuha Peetelisse.
5 Ja ta kõrvaldas ebajumalapreestrid, keda Juuda kuningad olid
seadnud suitsutama ohvriküngastel Juuda linnades ja Jeruusalemma
ümbruses; ka need, kes suitsutasid Baalile, päikesele, kuule,
tähtedele ja kõigile taevavägedele.
6 Ja ta viis Issanda kojast välja viljakustulba, väljapoole
Jeruusalemma Kidroni orgu, ja põletas selle Kidroni orus, pihustas
põrmuks ja viskas põrmu lihtrahva haudade peale.
7 Ja ta kiskus maha pordumeeste kojad, mis olid Issanda koja
juures, kus naised kudusid telke Aŵerale.
8 Ja ta laskis Juuda linnadest tulla kõik preestrid ning rüvetas
ohvrikünkad, kus preestrid olid suitsutanud, Gebast kuni Beer-Sebani;
ta kiskus maha ohvrikünkad väravate juurest, mis olid linnapealik
Joosua värava suus vasakul pool, kui sisse minna linna väravast.
9 Ohvriküngaste preestrid aga ei tohtinud Jeruusalemmas minna
Issanda altari juurde, vaid nad sõid hapnemata leiba oma vendade keskel.
10 Ta rüvetas põletuspaiga Ben-Hinnomi orus, et ükski ei saaks
lasta oma poega või tütart tulest läbi käia Moolokile.
11 Ta kõrvaldas need hobused, kelle Juuda kuningad olid pühendanud
päikesele, Issanda koja sissekäigu kõrvalt, ülemteener Netan-Meleki
kambri juurest, mis oli Parvarimis; ja ta põletas tules päikesevankri.
12 Altarid, mis Juuda kuningad
olid teinud ning mis olid Aahase ülaruumi katusel, ja altarid, mis
Manasse oli teinud Issanda koja kumbagi
õue, kiskus kuningas maha, lõhkus sealt ja viskas nende rusud
Kidroni orgu.
13 Ja kuningas rüvetas need ohvrikünkad, mis olid ida pool
Jeruusalemma, lõuna pool Hävitusemäge, mis Iisraeli kuningas Saalomon
oli ehitanud Astartele, siidonlaste jäledusele, ja Kemosele,
moabide jäledusele, ja Milkomile, ammonlaste vastikule ebajumalale.
14 Ta purustas sambad ja raius maha viljakustulbad ning täitis
nende asemed inimluudega.
15 Samuti altari, mis oli Peetelis, ohvrikünka, mille oli teinud
Nebati poeg Jerobeam, kes saatis Iisraeli pattu tegema - ka selle
altari ja ohvrikünka kiskus ta maha; ta põletas ohvrikünka,
pihustades selle põrmuks, ja põletas ka viljakustulba.
16 Kui Joosija pöördus ja nägi haudu, mis olid seal mäe peal, siis
ta läkitas mehi ja laskis võtta luud haudadest ning põletas need
altaril, rüvetades seda Issanda sõna kohaselt, nagu oli kuulutanud
jumalamees, kes need sõnad hüüdis.
17 Ja ta küsis: „Mis märgikivi see on seal, mida ma näen?” Ja
linna mehed vastasid temale: „See on selle jumalamehe haud, kes tuli Juudast
ja kuulutas neid asju, mis sa nüüd tegid altariga Peetelis.”
18 Siis ta ütles: „Laske ta puhkab, keegi ärgu liigutagu tema
luid!” Nõnda päästsid nad tema luud ja prohveti luud, kes oli tulnud
Samaariast.
19 Ja Joosija kõrvaldas ka Samaaria linnades kõik ohvriküngaste kojad,
mis Iisraeli kuningad olid teinud Issanda
vihastamiseks, ja ta talitas nendega täiesti samal viisil, nagu ta
oli teinud Peetelis.
20 Ta tappis altarite peal kõik seal olevad ohvriküngaste
preestrid ja põletas nende peal inimluid. Seejärel läks ta tagasi
Jeruusalemma.
21 Ja kuningas andis käsu kogu rahvale, öeldes: „Pidage paasapüha
Issanda, oma Jumala auks, nõnda nagu on kirjutatud selles
seaduseraamatus!”
22 Sest niisugust paasapüha ei olnud peetud alates neist
päevist, kui Iisraelile mõistsid kohut kohtumõistjad, ega kõigil
Iisraeli kuningate ja Juuda kuningate päevil.
23 Alles kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal peeti seda
paasapüha Issanda auks Jeruusalemmas.
24 Ja Joosija pühkis ära ka vaimudemanajad ja ennustajad, teeravid
ja ebajumalad ja kõik jäledused, mida nähti Juudamaal ja
Jeruusalemmas, et täide viia Seaduse sõnu, mis olid kirjutatud
raamatus, mille preester Hilkija leidis Issanda kojast.
25 Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda
pöördunud Issanda poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest
ja kõigest oma väest täiesti Moosese Seaduse kohaselt; ja pärast
teda ei ole tõusnud tema sarnast.
26 Ometi ei pöördunud Issand oma suurest tulisest vihast, kui viha
kord oli süttinud põlema Juuda vastu kõige selle vihastusväärse
pärast, millega Manasse teda oli vihastanud.
27 Ja Issand ütles: „Ma kõrvaldan ka Juuda oma palge eest, nõnda
nagu ma kõrvaldasin Iisraeli, ja ma hülgan Jeruusalemma, selle linna,
mille ma olen ära valinud, ja koja, mille kohta ma olen öelnud: „Seal
olgu minu nimi!””
28 Ja mis veel tuleks öelda Joosijast ja kõigest, mis ta tegi, eks
sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
29 Tema päevil läks vaarao Neko, Egiptuse kuningas, Assuri kuninga
vastu Frati jõe äärde; ja kuningas Joosija läks temale vastu, aga
vaarao surmas tema Megiddos, kui ta teda nägi.
30 Ja Joosija sulased viisid tema surnuna vankris Megiddost ära, tõid
Jeruusalemma ning matsid ta tema oma hauda. Ja maa rahvas võttis
Jooahase, Joosija poja ja võidis teda ning tõstis ta kuningaks tema
isa asemel.
31 Jooahas oli kuningaks saades kakskümmend kolm aastat vana ja ta
valitses Jeruusalemmas kolm kuud; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija
tütar Libnast.
32 Tema tegi kurja Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad
olid teinud.
33 Ja vaarao Neko vangistas tema Riblas, Hamatimaal, et ta ei
valitseks enam Jeruusalemmas, ja määras maale maksukohustuse: sada
talenti hõbedat ja talent kulda.
34 Ja vaarao Neko tõstis kuningaks Eljakimi, Joosija poja, tema
isa Joosija asemel, ja muutis tema nime Joojakimiks; aga Jooahase ta
võttis kaasa ja too tuli Egiptusesse ning suri seal.
35 Joojakim andis vaaraole hõbeda ja kulla; aga ta pidi maa
maksustama, et anda vaaraole raha ta käsu kohaselt: ta nõudis maa
rahvalt, igaühelt vastavalt ta maksustamisele, hõbedat ja kulda vaarao
Nekole andmiseks.
36 Joojakim oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja
ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; ta ema nimi oli Sebidda,
Pedaja tütar Ruumast.
37 Tema tegi kurja Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad
olid teinud.