16Juuda kuningas AahasPekahi, Remalja poja seitsmeteistkümnendal aastal sai kuningaks
Aahas, Juuda kuninga Jootami poeg.
Aahas oli kuningaks saades kakskümmend aastat vana ja ta valitses
Jeruusalemmas kuusteist aastat. Tema ei teinud, mis õige oli Issanda,
tema Jumala silmis, nõnda nagu tema isa Taavet,
vaid käis Iisraeli kuningate teed ja laskis isegi oma poja käia
läbi tule nende rahvaste jäledate tegude eeskujul, keda Issand oli
ära ajanud Iisraeli laste eest.
Ta ohverdas ning suitsutas ohvrikünkail ja kõrgendikel ja iga
halja puu all.
Siis tulid Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah,
Remalja poeg, sõdima Jeruusalemma vastu; ja nad piirasid Aahast, aga
ei suutnud teda võita.
Sel ajal võttis Süüria kuningas Retsin Süüriale tagasi Eelati ja
ajas juudalased Eelatist välja ja süürlased tulid Eelatisse ning
elavad seal tänapäevani.
Aga Aahas läkitas käskjalad ütlema Assuri kuningale
Tiglat-Pileserile: „Mina olen su sulane ja su poeg. Tule ja päästa
mind Süüria kuninga ja Iisraeli kuninga käest, kes mulle kallale
kipuvad!”
Ja Aahas võttis hõbeda ja kulla, mis leidus Issanda kojas ja
kuningakoja varanduste hulgas, ning läkitas meeleheaks Assuri kuningale.
Ja Assuri kuningas kuulas teda; ja Assuri kuningas tuli
Damaskuse vastu ning vallutas selle, viis rahva asumisele Kiiri ja
surmas Retsini.
Kui kuningas Aahas läks Damaskusesse kohtama Assuri kuningat
Tiglat-Pileserit, siis ta nägi Damaskuses olevat altarit ja kuningas
Aahas saatis preester Uurijale altari kuju ja tegumoe, nii nagu see
oli tehtud.
Ja preester Uurija ehitas altari täpselt selle eeskuju järgi,
mille kuningas Aahas oli läkitanud Damaskusest; nõnda valmistas
preester Uurija selle enne, kui kuningas Aahas jõudis Damaskusest
tagasi.
Ja kui kuningas tuli Damaskusest ja nägi altarit,
siis ta astus altari juurde ja ohverdas selle peal.
Ta süütas põlema oma põletus- ja roaohvri, valas joogiohvri ja
piserdas altari peale oma tänuohvri vere.
Aga Issanda ees oleva vaskaltari kõrvaldas ta koja eest, uue
altari ja Issanda koja vahelt, ja pani selle uue altari kõrvale põhja
poole.
Ja kuningas Aahas andis preester Uurijale käsu, öeldes: „Süüta
suurel altaril hommikune põletusohver ja õhtune roaohver ning kogu
maa rahva põletusohver ja nende roaohver ja joogiohvrid; ja piserda
selle peale kogu põletusohvri veri ja kogu tapaohvri veri; aga
vaskaltari osas ma veel mõtlen!”
Ja preester Uurija tegi kõik nõnda, nagu kuningas Aahas käskis.
Ja kuningas Aahas raius ära aluste toed ning kõrvaldas pesunõu
nende pealt; ja ta tõstis vaskmere vaskhärgade pealt, mis olid selle
all, ja pani selle kivipõrandale.
Ja hingamispäeva kaetud käigu, mis oli ehitatud koja külge, ja
kuninga välimise sissekäigu pööras ta Issanda koja poole Assuri
kuninga pärast.
Ja mis veel tuleks öelda Aahasest, mis ta tegi, eks sellest ole
kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja Aahas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma
vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Hiskija sai tema asemel
kuningaks.
Aahas, Juuda kuninga Jootami poeg.
Aahas oli kuningaks saades kakskümmend aastat vana ja ta valitses
Jeruusalemmas kuusteist aastat. Tema ei teinud, mis õige oli Issanda,
tema Jumala silmis, nõnda nagu tema isa Taavet,
vaid käis Iisraeli kuningate teed ja laskis isegi oma poja käia
läbi tule nende rahvaste jäledate tegude eeskujul, keda Issand oli
ära ajanud Iisraeli laste eest.
Ta ohverdas ning suitsutas ohvrikünkail ja kõrgendikel ja iga
halja puu all.
Siis tulid Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah,
Remalja poeg, sõdima Jeruusalemma vastu; ja nad piirasid Aahast, aga
ei suutnud teda võita.
Sel ajal võttis Süüria kuningas Retsin Süüriale tagasi Eelati ja
ajas juudalased Eelatist välja ja süürlased tulid Eelatisse ning
elavad seal tänapäevani.
Aga Aahas läkitas käskjalad ütlema Assuri kuningale
Tiglat-Pileserile: „Mina olen su sulane ja su poeg. Tule ja päästa
mind Süüria kuninga ja Iisraeli kuninga käest, kes mulle kallale
kipuvad!”
Ja Aahas võttis hõbeda ja kulla, mis leidus Issanda kojas ja
kuningakoja varanduste hulgas, ning läkitas meeleheaks Assuri kuningale.
Ja Assuri kuningas kuulas teda; ja Assuri kuningas tuli
Damaskuse vastu ning vallutas selle, viis rahva asumisele Kiiri ja
surmas Retsini.
Kui kuningas Aahas läks Damaskusesse kohtama Assuri kuningat
Tiglat-Pileserit, siis ta nägi Damaskuses olevat altarit ja kuningas
Aahas saatis preester Uurijale altari kuju ja tegumoe, nii nagu see
oli tehtud.
Ja preester Uurija ehitas altari täpselt selle eeskuju järgi,
mille kuningas Aahas oli läkitanud Damaskusest; nõnda valmistas
preester Uurija selle enne, kui kuningas Aahas jõudis Damaskusest
tagasi.
Ja kui kuningas tuli Damaskusest ja nägi altarit,
siis ta astus altari juurde ja ohverdas selle peal.
Ta süütas põlema oma põletus- ja roaohvri, valas joogiohvri ja
piserdas altari peale oma tänuohvri vere.
Aga Issanda ees oleva vaskaltari kõrvaldas ta koja eest, uue
altari ja Issanda koja vahelt, ja pani selle uue altari kõrvale põhja
poole.
Ja kuningas Aahas andis preester Uurijale käsu, öeldes: „Süüta
suurel altaril hommikune põletusohver ja õhtune roaohver ning kogu
maa rahva põletusohver ja nende roaohver ja joogiohvrid; ja piserda
selle peale kogu põletusohvri veri ja kogu tapaohvri veri; aga
vaskaltari osas ma veel mõtlen!”
Ja preester Uurija tegi kõik nõnda, nagu kuningas Aahas käskis.
Ja kuningas Aahas raius ära aluste toed ning kõrvaldas pesunõu
nende pealt; ja ta tõstis vaskmere vaskhärgade pealt, mis olid selle
all, ja pani selle kivipõrandale.
Ja hingamispäeva kaetud käigu, mis oli ehitatud koja külge, ja
kuninga välimise sissekäigu pööras ta Issanda koja poole Assuri
kuninga pärast.
Ja mis veel tuleks öelda Aahasest, mis ta tegi, eks sellest ole
kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja Aahas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma
vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Hiskija sai tema asemel
kuningaks.