1 Juuda kuninga Joase, Ahasja poja kahekümne kolmandal aastal sai
Jooahas, Jehu poeg, Samaarias seitsmeteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks.
2 Tema tegi kurja Issanda silmis ja jätkas Nebati poja Jerobeami
patte, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.
3 Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis neid
kogu aja Süüria kuninga Hasaeli kätte ja Hasaeli poja Ben-Hadadi kätte.
4 Aga Jooahas leevendas Issanda palet ja Issand kuulis teda, sest
ta nägi Iisraeli kitsikust, kui Süüria kuningas neid rõhus.
5 Ja Issand andis Iisraelile päästja ja nad vabanesid süürlaste
käe alt; ja Iisraeli lapsed elasid oma telkides nagu ennegi.
6 Aga nad ei loobunud Jerobeami soo pattudest, millega too oli
saatnud Iisraeli pattu tegema, vaid nad käisid neis ja Samaarias jäi
ka Aŵera kuju püsima.
7 Kuid Jooahasele ei olnud jäetudki rohkem rahvast kui viiskümmend
ratsanikku, kümme sõjavankrit ja kümme tuhat jalameest, sest Süüria
kuningas oli muud hukanud ja teinud otse rehetolmuks.
8 Ja mis veel tuleks öelda Jooahasest ja kõigest, mis ta tegi, ja
tema vägitegudest, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
9 Ja Jooahas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
Samaariasse; ja tema poeg Joas sai tema asemel kuningaks.
10 Juuda kuninga Joase kolmekümne seitsmendal aastal sai Jooahase
poeg Joas Samaarias kuueteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks.
11 Tema tegi kurja Issanda silmis: ta ei loobunud ühestki Nebati
poja Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema,
vaid käis nendes.
12 Ja mis veel tuleks öelda Joasest ja kõigest, mis ta tegi, ja
tema vägitegudest, kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasja vastu, eks
sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
13 Ja Joas läks magama oma vanemate juurde ning Jerobeam istus
tema aujärjele; ja Joas maeti Samaariasse Iisraeli kuningate juurde.
14 Aga kui Eliisa oli haigestunud tõppe, millesse ta suri, siis
tuli Iisraeli kuningas Joas tema juurde ja nuttis tema palge juures
ning ütles: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema
ratsanikud!”
15 Ja Eliisa ütles temale: „Võta amb ja nooled!” Ja ta võttis
enesele ammu ja nooled.
16 Siis Eliisa ütles Iisraeli kuningale: „Pane oma käsi ammu peale!”
Kui ta oli oma käe pannud, siis pani Eliisa oma käed kuninga käte peale
17 ja ütles: „Ava aken ida poole!” Ta avas, ja Eliisa ütles:
„Lase!” Ja ta lasi. Siis Eliisa ütles: „Issanda võidunool, võidunool
Süüria vastu! Sa lööd süürlasi Afekis, kuni nad on hävitatud.”
18 Siis ta ütles: „Võta nooled!” Ja kuningas võttis. Ja ta ütles
Iisraeli kuningale: „Löö vastu maad!” Kuningas lõi kolm korda ja peatus siis.
19 Aga jumalamees vihastas tema peale ja ütles: „Sa oleksid
pidanud lööma viis või kuus korda, siis sa oleksid süürlased sootuks
maha löönud! Nüüd aga lööd sa süürlasi ainult kolm korda.”
20 Siis Eliisa suri ja ta maeti. Igal aastal tulid maale
moabide röövjõugud.
21 Ja kord, kui maeti kedagi meest, vaata, siis nägid matjad ühte
röövjõuku. Nad heitsid siis mehe Eliisa hauda, aga kui see
puutus vastu Eliisa luid, siis ta ärkas ellu ja tõusis jalule.
22 Hasael, Süüria kuningas, rõhus Iisraeli kogu Jooahase eluaja.
23 Aga Issand andis neile armu ja halastas nende peale ning
pöördus nende poole oma lepingu pärast Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga
ega tahtnud neid hävitada; ja ta ei ole neid tänini ära heitnud oma
palge eest.
24 Kui Süüria kuningas Hasael suri, siis sai tema poeg Ben-Hadad
tema asemel kuningaks.
25 Ja Joas, Jooahase poeg, võttis Hasaeli poja Ben-Hadadi käest
tagasi linnad, mis too sõjaga oli võtnud tema isa Jooahase käest;
kolm korda lõi Joas teda ja võttis tagasi Iisraeli linnad.