1 Aga Ahabil oli Samaarias seitsekümmend poega. Ja Jehu kirjutas
kirja ning läkitas Samaariasse Jisreeli ülemaile, vanemaile ja Ahabi
poegade hooldajaile, öeldes:
2 „Niipea kui see kiri jõuab teie kätte, ja teie juures on ju teie
isanda pojad, ja teil on ka sõjavankrid ja hobused, kindlustatud linn
ja sõjariistad,
3 siis valige oma isanda poegadest parim ja õiglasim, pange tema
ta isa aujärjele ja sõdige oma isanda soo eest!”
4 Aga nad kartsid üliväga ja ütlesid: „Vaata, need kaks
kuningat ei suutnud seista tema vastu, kuidas siis meie suudaksime
seista?”
5 Ja kojaülem, linnapealik, vanemad ja hooldajad läkitasid Jehule
ütlema: „Me oleme su sulased ja teeme kõik, mida sina meid käsid! Me
ei tõsta kedagi kuningaks; tee, mis sinu silmis hea on!”
6 Siis ta kirjutas neile teise kirja, öeldes: „Kui te olete minu
poolt ja kuulate mind, siis võtke nende meeste, oma isanda poegade
pead ja tulge homme sel ajal minu juurde Jisreeli!” Kuningapojad,
kokku seitsekümmend, olid linna ülikute juures, kes neid kasvatasid.
7 Ja kui kiri jõudis neile kätte, siis võtsid nad kõik
seitsekümmend kuningapoega ja
tapsid nad, panid nende pead korvidesse ja
läkitasid need Jehule Jisreeli.
8 Ja käskjalg tuli ning teatas temale, öeldes: „Kuningapoegade
pead on toodud.” Ja tema ütles: „Pange need hommikuni värava suhu
kahte hunnikusse!”
9 Ja hommikul läks ta välja, astus sinna ning ütles kogu rahvale:
„Teie olete süüta! Vaata, mina olen pidanud vandenõu oma isanda vastu
ja olen tema tapnud. Aga kes on maha löönud kõik need?
10 Teadke siis, et ei lange tühja ainuski Issanda sõna, mis Issand
on rääkinud Ahabi soo kohta. Ja Issand on teinud, mis ta on rääkinud
oma sulase Eelija läbi.”
11 Ja Jehu lõi maha kõik, kes Ahabi sool olid Jisreelis alles
jäänud,
ja kõik ta ülikud, usaldusmehed ja preestrid, kuni temale ei olnud
jäänud ainsatki pääsenut.
12 Siis ta võttis kätte ja tuli ära, et minna Samaariasse; aga
jõudnud karjaste Beet-Eekedini, mis on tee ääres,
13 kohtas Jehu Juuda kuninga Ahasja vendi ja küsis: „Kes te
olete?” Ja need vastasid: „Me oleme Ahasja vennad ja läheme alla, et
tervitada kuningapoegi ja kuninga ema poegi.”
14 Aga ta ütles: „Võtke nad elusalt kinni!” Ja nad võeti
elusalt kinni ning tapeti Beet-Eekedi kaevu juures, kõik nelikümmend kaks
meest; ta ei jätnud neist järele ainsatki.
15 Kui Jehu läks sealt ära, siis kohtas ta Joonadabi, Reekabi poega,
kes tuli temale vastu. Jehu teretas teda ja küsis temalt: „Kas sinu
süda on niisama otsekohene, nagu minu süda on sinu südame vastu?” Ja
Joonadab vastas: „On küll!” - „Kui nõnda, siis anna oma käsi!” Ja
Joonadab andis oma käe ning Jehu laskis teda astuda enese juurde vankrisse.
16 Ja ta ütles: „Tule koos minuga ja vaata mu agarust Issanda
pärast!” Ja teda sõidutati tema vankris.
17 Ja kui Jehu jõudis Samaariasse, siis ta lõi maha kõik, kes Ahabil
olid Samaarias järele jäänud, kuni ta oli tema hävitanud Issanda sõna
kohaselt, mis Issand oli rääkinud Eelijale.
18 Siis Jehu kogus kokku kogu rahva ja ütles neile: „Ahab on Baali
teeninud pisut, Jehu tahab teda teenida rohkem!
19 Kutsuge siis nüüd minu juurde kõik Baali prohvetid, kõik ta
teenrid ja kõik ta preestrid, ärgu puudugu ükski, sest mul on tuua
Baalile suur ohver; ei jää elama ükski, kes puudub!” Aga Jehu tegi
seda tagamõttega, et hukata Baali teenrid.
20 Ja Jehu ütles: „Pühitsege Baali püha!” Ja see kuulutati välja.
21 Ja Jehu läkitas sõna kogu Iisraelisse; siis tulid kõik Baali
teenrid, ükski mees ei jäänud tulemata. Ja nad läksid Baali kotta
ning Baali koda sai täis otsast otsani.
22 Ja ta ütles rõivakambri ülemale: „Too riided kõigile Baali
teenritele!” Ja too tõi neile riided.
23 Siis läks Jehu koos Reekabi poja Joonadabiga Baali kotta ja
ütles Baali teenritele: „Otsige ja vaadake järele, et siin teie
juures ei oleks mõnda Issanda sulast, vaid oleksid ainult Baali
teenrid!”
24 Siis läksid nad sisse tapa- ja põletusohvreid ohverdama; aga
Jehu oli paigutanud õue kaheksakümmend meest, öeldes: „Kui peaks
pääsema mõni neist meestest, kelle ma toon teie kätte, siis jääb hing
hinge vastu!”
25 Ja kui ta oli lõpetanud põletusohvri ohverdamise, ütles Jehu
ihukaitsjaile ja vankrisõdureile: „Minge sisse, lööge nad maha, ükski
ärgu pääsegu välja!” Ja ihukaitsjad ja vankrisõdurid lõid nad
mõõgateraga maha ning viskasid välja. Siis nad läksid
Baali koja tagaruumi
26 ja tõid välja Baali sambad ning põletasid need ära.
27 Ja nad kiskusid maha Baali samba, kiskusid maha Baali koja ja
tegid selle käimlaks tänapäevani.
28 Nõnda hävitas Jehu Iisraelist Baali.
29 Aga Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too saatis
Iisraeli pattu tegema, Jehu ei loobunud, kuldvasikaist, mis olid
Peetelis ja Daanis.
30 Ja Issand ütles Jehule: „Et sa oled teinud hästi,
mis minu silmis õige on, oled talitanud Ahabi sooga, nõnda nagu mul
südame peal oli, siis istuvad su pojad Iisraeli aujärjel neljanda
põlveni.”
31 Aga Jehu ei kandnud hoolt, et käia Issanda, Iisraeli Jumala
Seaduse järgi kõigest oma südamest; ta ei loobunud Jerobeami
patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
32 Neil päevil hakkas Issand Iisraeli vähendama, sest Hasael lõi
neid kõigis Iisraeli paigus
33 Jordanist päikesetõusu pool, lõi kogu Gileadimaad, gaadlasi,
ruubenlasi ja manasselasi alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres,
niihästi Gileadi kui Baasanit.
34 Ja mis veel tuleks öelda Jehust ja kõigest, mis ta tegi, ja
kõigist ta vägitegudest, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli
kuningate Ajaraamatus?
35 Ja Jehu läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
Samaariasse; ja tema poeg Jooahas sai tema asemel kuningaks.
36 Ja aega, mis Jehu Samaarias valitses Iisraeli üle, oli
kakskümmend kaheksa aastat.