9Seeba kuninganna külaskäikKui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest, siis
tuli ta Jeruusalemma Saalomoni mõistuküsimustega kimbutama; ta tuli
väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga
palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde,
siis kõneles ta temaga kõigest, mis tal südame peal oli.
Aga Saalomon vastas kõigile tema küsimustele; ükski tema küsimus
ei olnud Saalomonile liiga raske; ta suutis vastata kõigile.
Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust, ja koda, mille
ta oli ehitanud,
rooga ta laual ja kuidas ta sulased istusid, tema teenrite
teenimist ja nende riietust, tema joogikallajaid ja nende
riietust ja tema ülesminemist, kuidas ta läks üles Issanda
kotta, siis jäi ta otse hingetuks.
Ja ta ütles kuningale: „See kuuldus oli tõsi, mis ma oma maal
kuulsin sinust ja su tarkusest.
Aga ma ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja
nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki
sinu suurest tarkusest. Sa ületasid kuulduse, mida ma olin
kuulnud.
Õnnelikud on su mehed ja õnnelikud on need su sulased, kes
seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!
Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid,
et ta pani su oma aujärjele kuningaks Issanda, su Jumala ees!
Sellepärast, et su Jumal armastab Iisraeli ja tahab temale anda
igavest püsi, on ta sind pannud neile kuningaks, et sa teeksid,
mis on kohus ja õige.”
Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ja
väga palju palsameid ja kalliskive; iialgi enam ei ole olnud
seesuguseid palsameid kui need, mis Seeba kuninganna andis
kuningas Saalomonile.
Aga ka Huurami sulased ja Saalomoni sulased, kes tõid
kulda Oofirist, tõid algumipuid ja kalliskive.
Ja kuningas tegi algumipuust trepid Issanda kojale ja
kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile;
seesuguseid ei olnud Juudamaal enne nähtud.
Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida
ta soovis ja palus, aga mitte seda, mis ta kuningale oli
toonud; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi oma maale,
tema ja ta sulased.
Saalomoni rikkus ja kuulsusJa kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli
kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,
lisaks see, mida tõid suurkaupmehed ja kaubitsejad; ka
kõik Araabia kuningad ja maa asevalitsejad tõid Saalomonile
kulda ja hõbedat.
Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada kilpi taotud
kullast, tarvitades kuussada seeklit taotud kulda üheks kilbiks;
ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades
kolmsada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need
Liibanonimetsakotta.
Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning
kattis selle puhta kullaga.
Aujärjel oli kuus astet ja kullast jalajäri, mis oli
kinnitatud aujärje külge; kummalgi pool istepaika olid käetoed
ja kaks lõvi seisis käetugede kõrval.
Ja seal seisis kaksteist lõvi kuuel astmel kummalgi
pool; seesugust pole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.
Ja kuningas Saalomoni kõik joogiriistad olid kullast,
samuti olid Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedat
ei peetud Saalomoni ajal mikski,
sest kuningal oli laevu, mis käisid Tarsises Huurami
sulastega; igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad, tuues kulda
ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.
Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks
kõigist kuningaist maa peal.
Ja kõik maailma kuningad püüdsid näha saada Saalomoni
palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema
südamesse.
Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid,
relvi, palsameid, hobuseid ja muulasid; nõnda aastast aastasse.
Ja Saalomonil oli neli tuhat latrit hobuste ja vankrite
tarvis, ja kaksteist tuhat ratsanikku; ta paigutas need
vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.
Ja ta valitses kõigi kuningate üle Frati jõest kuni
vilistite maa ja Egiptuse piirini.
Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu
kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.
Ja hobuseid toodi Saalomonile Egiptusest ja kõigist
muudest maadest.
Ja muud Saalomoni lood, varasemad ja hilisemad, eks need
ole kirja pandud prohvet Naatani „Kõnedes”, siilolase Ahija
„Kuulutuses” ja nägija Jeddo „Nägemustes Jerobeami, Nebati poja
kohta”?
Ja Saalomon valitses Jeruusalemmas kogu Iisraeli üle
nelikümmend aastat.
Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel
kuningaks.
tuli ta Jeruusalemma Saalomoni mõistuküsimustega kimbutama; ta tuli
väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga
palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde,
siis kõneles ta temaga kõigest, mis tal südame peal oli.
Aga Saalomon vastas kõigile tema küsimustele; ükski tema küsimus
ei olnud Saalomonile liiga raske; ta suutis vastata kõigile.
Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust, ja koda, mille
ta oli ehitanud,
rooga ta laual ja kuidas ta sulased istusid, tema teenrite
teenimist ja nende riietust, tema joogikallajaid ja nende
riietust ja tema ülesminemist, kuidas ta läks üles Issanda
kotta, siis jäi ta otse hingetuks.
Ja ta ütles kuningale: „See kuuldus oli tõsi, mis ma oma maal
kuulsin sinust ja su tarkusest.
Aga ma ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja
nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki
sinu suurest tarkusest. Sa ületasid kuulduse, mida ma olin
kuulnud.
Õnnelikud on su mehed ja õnnelikud on need su sulased, kes
seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!
Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid,
et ta pani su oma aujärjele kuningaks Issanda, su Jumala ees!
Sellepärast, et su Jumal armastab Iisraeli ja tahab temale anda
igavest püsi, on ta sind pannud neile kuningaks, et sa teeksid,
mis on kohus ja õige.”
Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ja
väga palju palsameid ja kalliskive; iialgi enam ei ole olnud
seesuguseid palsameid kui need, mis Seeba kuninganna andis
kuningas Saalomonile.
Aga ka Huurami sulased ja Saalomoni sulased, kes tõid
kulda Oofirist, tõid algumipuid ja kalliskive.
Ja kuningas tegi algumipuust trepid Issanda kojale ja
kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile;
seesuguseid ei olnud Juudamaal enne nähtud.
Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida
ta soovis ja palus, aga mitte seda, mis ta kuningale oli
toonud; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi oma maale,
tema ja ta sulased.
Saalomoni rikkus ja kuulsusJa kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli
kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,
lisaks see, mida tõid suurkaupmehed ja kaubitsejad; ka
kõik Araabia kuningad ja maa asevalitsejad tõid Saalomonile
kulda ja hõbedat.
Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada kilpi taotud
kullast, tarvitades kuussada seeklit taotud kulda üheks kilbiks;
ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades
kolmsada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need
Liibanonimetsakotta.
Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning
kattis selle puhta kullaga.
Aujärjel oli kuus astet ja kullast jalajäri, mis oli
kinnitatud aujärje külge; kummalgi pool istepaika olid käetoed
ja kaks lõvi seisis käetugede kõrval.
Ja seal seisis kaksteist lõvi kuuel astmel kummalgi
pool; seesugust pole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.
Ja kuningas Saalomoni kõik joogiriistad olid kullast,
samuti olid Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedat
ei peetud Saalomoni ajal mikski,
sest kuningal oli laevu, mis käisid Tarsises Huurami
sulastega; igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad, tuues kulda
ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.
Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks
kõigist kuningaist maa peal.
Ja kõik maailma kuningad püüdsid näha saada Saalomoni
palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema
südamesse.
Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid,
relvi, palsameid, hobuseid ja muulasid; nõnda aastast aastasse.
Ja Saalomonil oli neli tuhat latrit hobuste ja vankrite
tarvis, ja kaksteist tuhat ratsanikku; ta paigutas need
vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.
Ja ta valitses kõigi kuningate üle Frati jõest kuni
vilistite maa ja Egiptuse piirini.
Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu
kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.
Ja hobuseid toodi Saalomonile Egiptusest ja kõigist
muudest maadest.
Ja muud Saalomoni lood, varasemad ja hilisemad, eks need
ole kirja pandud prohvet Naatani „Kõnedes”, siilolase Ahija
„Kuulutuses” ja nägija Jeddo „Nägemustes Jerobeami, Nebati poja
kohta”?
Ja Saalomon valitses Jeruusalemmas kogu Iisraeli üle
nelikümmend aastat.
Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel
kuningaks.