1 Kui Saalomon oma palve oli lõpetanud, siis tuli taevast
tuli ja põletas põletusohvri ja tapaohvrid, ja Issanda auhiilgus
täitis koja.
2 Ja preestrid ei võinud minna Issanda kotta, sest Issanda
auhiilgus oli täitnud Issanda koja.
3 Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja
Issanda auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha
kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Issandat, et tema on hea,
et tema heldus kestab igavesti.
4 Siis ohverdasid kuningas ja kogu rahvas Issanda ees
tapaohvreid.
5 Kuningas Saalomon ohverdas tapaohvriks kakskümmend kaks
tuhat veist ning sada kakskümmend tuhat lammast ja kitse; nõnda
pühitsesid nad, kuningas ja kogu rahvas, Jumala koja.
6 Ja preestrid seisid oma ameteis, nõndasamuti leviidid
Issanda mänguriistadega, mis kuningas Taavet oli teinud, et
Issandat tänada tema igavesti kestva helduse eest, iga kord kui
tema, Taavet, tahtis nende abiga kiitust avaldada; nendega
vastamisi puhusid preestrid pasunaid ja kogu Iisrael seisis
püsti.
7 Ja Saalomon pühitses Issanda koja ees oleva õue keskpaiga,
sest ta ohverdas seal põletusohvreid ja tänuohvrite rasvu, kuna
vaskaltar, mille Saalomon oli teinud, ei suutnud mahutada
põletusohvreid, roaohvreid ja rasvu.
8 Saalomon pidas sel ajal püha seitse päeva ja koos temaga
kogu Iisrael; see oli väga suur kogudus Hamati teelahkmest kuni
Egiptuseojani.
9 Kaheksandal päeval pidasid nad lõpetuspüha, sest nad
pidasid altari pühitsemist seitse päeva ja püha seitse päeva.
10 Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta
rahva nende telkidesse; rahvas oli rõõmus ja heas meeleolus selle
hea pärast, mida Issand oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma
Iisraeli rahvale.
11 Kui Saalomon oli valmis saanud Issanda koja ja
kuningakoja, ja kui kõik, mida Saalomon oli tahtnud teha Issanda
kojas ja oma kojas, oli korda läinud,
12 siis ilmutas Issand ennast öösel Saalomonile ja ütles
temale: „Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga
enesele ohvrikojaks.
13 Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja
vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma
läkitan oma rahva kallale katku,
14 ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi,
alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning
pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan
andeks nende patu ning säästan nende maa.
15 Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele
palvetamist selles paigas.
16 Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi
oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev.
17 Ja kui sina käid mu palge ees, nõnda nagu käis su isa
Taavet, ja teed kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu määrusi
ja seadlusi,
18 siis ma kinnitan su kuningriigi aujärje, nõnda nagu ma
tegin lepingu su isa Taavetiga, öeldes: Sul ei puudu mees, kes
valitseb Iisraeli üle!
19 Aga kui te taganete ja hülgate mu seadlused ja mu käsud,
mis ma teile olen andnud, ja lähete ning teenite teisi jumalaid
ja kummardate neid,
20 siis ajan ma seesugused välja oma maalt, mille ma neile
olen andnud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele,
heidan ma ära oma palge eest ning teen selle kõnekäänuks ja
pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel.
21 Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes
sellest mööda läheb, ja küsib: Mispärast talitas Issand nõnda
selle maa ja selle kojaga?
22 Ja siis vastatakse: Sellepärast, et nad jätsid maha
Issanda, oma vanemate Jumala, kes tõi nad ära Egiptusemaalt, ja
haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid
neid. Sellepärast on ta lasknud nende peale tulla kogu selle
õnnetuse.”