29Juuda kuningas HiskijaHiskija oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana
ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema
nimi oli Abija, Sakarja tütar.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu
ta isa Taavet oli teinud.
Hiskija taastab templiteenistuseOma valitsemise esimese aasta esimeses kuus avas ta
Issanda koja uksed ja parandas need.
Ja ta laskis tulla preestrid ja leviidid ning kogus need
idapoolsele väljakule.
Ta ütles neile: „Kuulge mind, leviidid! Pühitsege nüüd
iseendid ja pühitsege Issanda, oma vanemate Jumala koda ja viige
saast pühamust välja!
Sest meie vanemad on üle astunud ja kurja teinud Issanda,
meie Jumala silmis ja on tema maha jätnud. Nad pöörasid ära oma
palge Issanda elamu poolt ja pöörasid selja.
Nad sulgesid ka eeskoja uksed ja kustutasid lambid; nad ei
toonud suitsutusohvreid ega ohverdanud pühamus põletusohvreid
Iisraeli Jumalale.
Seepärast tabas Issanda viha Juudat ja Jeruusalemma ja ta
tegi need ehmatuse, hirmu ja vilistamise põhjuseks, nagu te oma
silmaga näete.
Jah, vaata, meie isad on langenud mõõga läbi ja meie
pojad, meie tütred ja meie naised on sellepärast vangi viidud.
Nüüd on mul südame peal teha leping Issandaga, Iisraeli
Jumalaga, et ta tuline viha meilt pöörduks.
Mu pojad, ärge nüüd puhake, sest Issand on teid valinud
seisma tema ees, teda teenima ja olema temale teenreiks ning
suitsutajaiks!”
Siis leviidid Mahat, Amaasai poeg, ja Joel,
Asarja poeg, Kehati poegadest; ja Merari poegadest Kiis, Abdi
poeg, ja Asarja, Jehalleleeli poeg; ja geersonlastest Joah, Simma
poeg, ja Eeden, Joahi poeg;
ja Elisafani poegadest Simri ja Jeiel; ja Aasafi
poegadest Sakarja ja Mattanja;
ja Heemani poegadest Jehiel ja Simei; ja Jedutuuni
poegadest Semaja ja Ussiel,
võtsid kätte, kogusid oma vennad, pühitsesid endid ja läksid, nagu
kuningas Issanda sõna kohaselt oli käskinud, Issanda koda
puhastama.
Aga preestrid läksid Issanda koja siseruumi puhastama ja
tõid kõik saasta, mis nad Issanda templist leidsid, Issanda koja
õue; ja leviidid võtsid selle ning viisid välja Kidroni jõkke.
Nad hakkasid pühitsema esimese kuu esimesel päeval ja
jõudsid kuu kaheksandal päeval Issanda koja eeskotta; nad
pühitsesid Issanda koda kaheksa päeva ja lõpetasid esimese kuu
kuueteistkümnendal päeval.
Siis nad läksid kuningas Hiskija juurde sisse ja ütlesid:
„Me oleme puhastanud kogu Issanda koja, põletusohvrialtari ja
kõik selle riistad.
Nõndasamuti oleme korda seadnud ja pühitsenud kõik
riistad, mis kuningas Aahas oma valitsemisajal oli ära visanud,
kui ta truudust murdis, ja vaata, need on Issanda altari ees.”
Siis kuningas Hiskija tõusis järgmisel hommikul vara ja
kogus linna ülemad ning läks üles Issanda kotta.
Ja nad tõid seitse härjavärssi, seitse jäära, seitse
oinastalle ja seitse sikku patuohvriks kuningakoja, pühamu ja
Juuda eest. Ja ta käskis Aaroni poegi, preestreid, et nad
ohverdaksid need Issanda altaril.
Siis nad tapsid veised ja preestrid võtsid vere ning
piserdasid altarile; ja nad tapsid jäärad ning piserdasid vere
altarile; siis nad tapsid oinastalled ning piserdasid vere
altarile.
Seejärel toodi patuohvri sikud kuninga ja koguduse ette,
ja nad panid oma käed nende peale.
Ja preestrid tapsid need ning ohverdasid nende vere
patuohvriks altaril lepituse tegemiseks kogu Iisraeli eest, sest
kuningas oli käskinud ohverdada põletus- ja patuohvri kogu
Iisraeli eest.
Ja ta asetas leviidid Issanda kotta simblite, naablite ja
kanneldega Taaveti ja kuninga nägija Gaadi ja prohvet Naatani
käsu kohaselt; sest see oli Issanda käsk tema prohvetite läbi.
Ja leviidid astusid ette Taaveti mänguriistadega ning
preestrid pasunatega.
Ja Hiskija käskis ohverdada põletusohvreid altaril; ja kui
ohverdamine algas, siis algas Issanda-laul ja pasunate puhumine
Iisraeli kuninga Taaveti mänguriistade saatel.
Ja terve kogudus kummardas, laul kõlas ja pasunad puhusid
- see kõik kestis, kuni põletusohver oli ohverdatud.
Ja kui ohverdamine oli lõpetatud, siis põlvitasid kuningas
ja kõik, kes tema juures olid, ja kummardasid.
Ja kuningas Hiskija ning ülemad käskisid leviite Issandat
kiita Taaveti ja nägija Aasafi sõnadega; ja nad kiitsid
rõõmsasti, põlvitasid ja kummardasid.
Siis Hiskija võttis sõna ja ütles: „Nüüd olete teie oma käe
täitnud Issandale. Astuge ette ja tooge tapa- ja tänuohvreid
Issanda kojale!” Ja kogudus tõi tapa- ja tänuohvreid, ja igaüks,
kes tahtis, põletusohvreid.
Koguduse toodud põletusohvrite arv oli seitsekümmend
veist, sada jäära, kakssada oinastalle - need kõik olid
põletusohvriks Issandale.
Ja pühitsetud ande oli kuussada veist ning kolm tuhat
lammast ja kitse.
Aga preestreid oli vähe ja nad ei suutnud nülgida kõiki
põletusohvreid; siis aitasid neid nende vennad leviidid, kuni
töö oli tehtud ja kuni preestrid olid endid pühitsenud, sest
leviidid olid agaramad olnud endid pühitsema kui preestrid.
Ka põletusohvreid oli palju koos tänuohvri rasvadega ja
põletusohvri joogiohvritega. Nõnda taastati Issanda koja
teenistus.
Ja Hiskija ning kogu rahvas olid rõõmsad selle pärast, mis
Jumal oli rahvale valmistanud, sest see asi oli sündinud
hõlpsasti.
ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema
nimi oli Abija, Sakarja tütar.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu
ta isa Taavet oli teinud.
Hiskija taastab templiteenistuseOma valitsemise esimese aasta esimeses kuus avas ta
Issanda koja uksed ja parandas need.
Ja ta laskis tulla preestrid ja leviidid ning kogus need
idapoolsele väljakule.
Ta ütles neile: „Kuulge mind, leviidid! Pühitsege nüüd
iseendid ja pühitsege Issanda, oma vanemate Jumala koda ja viige
saast pühamust välja!
Sest meie vanemad on üle astunud ja kurja teinud Issanda,
meie Jumala silmis ja on tema maha jätnud. Nad pöörasid ära oma
palge Issanda elamu poolt ja pöörasid selja.
Nad sulgesid ka eeskoja uksed ja kustutasid lambid; nad ei
toonud suitsutusohvreid ega ohverdanud pühamus põletusohvreid
Iisraeli Jumalale.
Seepärast tabas Issanda viha Juudat ja Jeruusalemma ja ta
tegi need ehmatuse, hirmu ja vilistamise põhjuseks, nagu te oma
silmaga näete.
Jah, vaata, meie isad on langenud mõõga läbi ja meie
pojad, meie tütred ja meie naised on sellepärast vangi viidud.
Nüüd on mul südame peal teha leping Issandaga, Iisraeli
Jumalaga, et ta tuline viha meilt pöörduks.
Mu pojad, ärge nüüd puhake, sest Issand on teid valinud
seisma tema ees, teda teenima ja olema temale teenreiks ning
suitsutajaiks!”
Siis leviidid Mahat, Amaasai poeg, ja Joel,
Asarja poeg, Kehati poegadest; ja Merari poegadest Kiis, Abdi
poeg, ja Asarja, Jehalleleeli poeg; ja geersonlastest Joah, Simma
poeg, ja Eeden, Joahi poeg;
ja Elisafani poegadest Simri ja Jeiel; ja Aasafi
poegadest Sakarja ja Mattanja;
ja Heemani poegadest Jehiel ja Simei; ja Jedutuuni
poegadest Semaja ja Ussiel,
võtsid kätte, kogusid oma vennad, pühitsesid endid ja läksid, nagu
kuningas Issanda sõna kohaselt oli käskinud, Issanda koda
puhastama.
Aga preestrid läksid Issanda koja siseruumi puhastama ja
tõid kõik saasta, mis nad Issanda templist leidsid, Issanda koja
õue; ja leviidid võtsid selle ning viisid välja Kidroni jõkke.
Nad hakkasid pühitsema esimese kuu esimesel päeval ja
jõudsid kuu kaheksandal päeval Issanda koja eeskotta; nad
pühitsesid Issanda koda kaheksa päeva ja lõpetasid esimese kuu
kuueteistkümnendal päeval.
Siis nad läksid kuningas Hiskija juurde sisse ja ütlesid:
„Me oleme puhastanud kogu Issanda koja, põletusohvrialtari ja
kõik selle riistad.
Nõndasamuti oleme korda seadnud ja pühitsenud kõik
riistad, mis kuningas Aahas oma valitsemisajal oli ära visanud,
kui ta truudust murdis, ja vaata, need on Issanda altari ees.”
Siis kuningas Hiskija tõusis järgmisel hommikul vara ja
kogus linna ülemad ning läks üles Issanda kotta.
Ja nad tõid seitse härjavärssi, seitse jäära, seitse
oinastalle ja seitse sikku patuohvriks kuningakoja, pühamu ja
Juuda eest. Ja ta käskis Aaroni poegi, preestreid, et nad
ohverdaksid need Issanda altaril.
Siis nad tapsid veised ja preestrid võtsid vere ning
piserdasid altarile; ja nad tapsid jäärad ning piserdasid vere
altarile; siis nad tapsid oinastalled ning piserdasid vere
altarile.
Seejärel toodi patuohvri sikud kuninga ja koguduse ette,
ja nad panid oma käed nende peale.
Ja preestrid tapsid need ning ohverdasid nende vere
patuohvriks altaril lepituse tegemiseks kogu Iisraeli eest, sest
kuningas oli käskinud ohverdada põletus- ja patuohvri kogu
Iisraeli eest.
Ja ta asetas leviidid Issanda kotta simblite, naablite ja
kanneldega Taaveti ja kuninga nägija Gaadi ja prohvet Naatani
käsu kohaselt; sest see oli Issanda käsk tema prohvetite läbi.
Ja leviidid astusid ette Taaveti mänguriistadega ning
preestrid pasunatega.
Ja Hiskija käskis ohverdada põletusohvreid altaril; ja kui
ohverdamine algas, siis algas Issanda-laul ja pasunate puhumine
Iisraeli kuninga Taaveti mänguriistade saatel.
Ja terve kogudus kummardas, laul kõlas ja pasunad puhusid
- see kõik kestis, kuni põletusohver oli ohverdatud.
Ja kui ohverdamine oli lõpetatud, siis põlvitasid kuningas
ja kõik, kes tema juures olid, ja kummardasid.
Ja kuningas Hiskija ning ülemad käskisid leviite Issandat
kiita Taaveti ja nägija Aasafi sõnadega; ja nad kiitsid
rõõmsasti, põlvitasid ja kummardasid.
Siis Hiskija võttis sõna ja ütles: „Nüüd olete teie oma käe
täitnud Issandale. Astuge ette ja tooge tapa- ja tänuohvreid
Issanda kojale!” Ja kogudus tõi tapa- ja tänuohvreid, ja igaüks,
kes tahtis, põletusohvreid.
Koguduse toodud põletusohvrite arv oli seitsekümmend
veist, sada jäära, kakssada oinastalle - need kõik olid
põletusohvriks Issandale.
Ja pühitsetud ande oli kuussada veist ning kolm tuhat
lammast ja kitse.
Aga preestreid oli vähe ja nad ei suutnud nülgida kõiki
põletusohvreid; siis aitasid neid nende vennad leviidid, kuni
töö oli tehtud ja kuni preestrid olid endid pühitsenud, sest
leviidid olid agaramad olnud endid pühitsema kui preestrid.
Ka põletusohvreid oli palju koos tänuohvri rasvadega ja
põletusohvri joogiohvritega. Nõnda taastati Issanda koja
teenistus.
Ja Hiskija ning kogu rahvas olid rõõmsad selle pärast, mis
Jumal oli rahvale valmistanud, sest see asi oli sündinud
hõlpsasti.