26Juuda kuningas Ussija (Asarja)Ja kogu Juuda rahvas võttis Ussija, kes oli kuusteist
aastat vana, ja tõstis ta tema isa Amasja asemele kuningaks.
Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast
seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.
Ussija oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta
valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli
Jekolja, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu
tema isa Amasja oli teinud.
Ta otsis Jumalat, niikaua kui elas Sakarja, kes oli arukas
Jumala nägemises; ja niikaua kui ta otsis Issandat, andis Jumal
temale edu.
Ta läks välja ja sõdis vilistite vastu ning kiskus maha
Gati müüri, Jabne müüri ja Asdodi müüri ning ehitas linnu Asdodi
ja vilistite maa-alale.
Jumal aitas teda vilistite vastu ja nende araablaste vastu,
kes elasid Guur-Baalis, ning meunlaste vastu.
Ja ammonlased andsid Ussijale ande ning tema kuulsus levis
kuni Egiptuseni, sest ta sai väga võimsaks.
Ja Ussija ehitas Jeruusalemma tornid Nurgavärava, Oruvärava
ja Kõveriku peale ning kindlustas need.
Ta ehitas torne kõrbe ja kaevas palju kaevusid, sest tal
oli palju karja madalmaal ja tasandikul, põllumehi ja
viinamäetöölisi mäestikus ja viljapuuaedades, kuna ta armastas
põllutööd.
Ja Ussijal oli võitlusvalmis sõjavägi, kes rühmadena sõtta
läks, olles arvuliselt ära loetud kirjutaja Jeieli ja nimestiku
hooldaja Maaseja poolt Hananja juhatusel; Hananja oli üks kuninga
pealikuid.
Perekondade peameeste koguarv vahvate võitlejate hulgas
oli kaks tuhat kuussada.
Nende juhatada oli sõjavägi, kolmsada seitse tuhat
viissada meest, võitlusvalmis ja küllalt tugev, et aidata
kuningat vaenlase vastu.
Ja Ussija varustas neid, kogu sõjaväge, kilpide, piikide,
kiivrite, soomusrüüde, ambude ja lingukividega.
Ja ta tegi Jeruusalemma osavalt leiutatud seadeldised
tornide ja nurkade peale, noolte ja suurte kivide heitmiseks; ja
tema kuulsus levis kaugele, sest ta sai imepäraselt abi, kuni ta
sai vägevaks.
Aga kui ta oli saanud vägevaks, läks ta süda ülbeks, nõnda
et ta talitas kõlvatult ja murdis truudust Issandale, oma
Jumalale: ta läks Issanda templisse suitsutama suitsutusaltaril.
Siis läks preester Asarja tema järel sisse ja koos temaga
kaheksakümmend Issanda preestrit, kõik tublid mehed.
Nemad astusid kuningas Ussijale vastu ning ütlesid temale:
„Pole sinu asi, Ussija, Issandale suitsutada, vaid see on
preestrite, Aaroni poegade asi, kes on pühitsetud suitsutama.
Mine pühamust välja, sest sa oled üle astunud ja see ei tule
sulle auks Issandalt Jumalalt!”
Siis vihastus Ussija, kel oli parajasti käes suitsutuspann
suitsutamiseks; ja kui ta preestrite pärast vihastus, lõi
Issanda kojas suitsutusaltari juures preestrite nähes ta laubal
välja pidalitõbi.
Ja kui ülempreester Asarja ja kõik preestrid vaatasid tema
poole, vaata, siis oli ta laubal pidalitõbi. Siis nad ajasid ta
sealt kiiresti ära, ja ka tema ise tõttas välja, sest Issand oli
teda löönud.
Ja kuningas Ussija oli pidalitõbine kuni oma surmapäevani
ning elas pidalitõbisena omaette kojas, sest teda hoiti Issanda
kojast eemal. Ja Jootam, tema poeg, valitses kuningakoja üle
ning mõistis kohut maa rahvale.
Ja muud Ussija lood, varasemad ja hilisemad, on prohvet
Jesaja, Aamotsi poeg, kirja pannud.
Siis Ussija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
oma vanemate juurde matmisväljale, mis kuulus kuningatele, sest
nad ütlesid: „Ta on pidalitõbine.” Ja tema poeg Jootam sai tema
asemel kuningaks.
aastat vana, ja tõstis ta tema isa Amasja asemele kuningaks.
Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast
seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.
Ussija oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta
valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli
Jekolja, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu
tema isa Amasja oli teinud.
Ta otsis Jumalat, niikaua kui elas Sakarja, kes oli arukas
Jumala nägemises; ja niikaua kui ta otsis Issandat, andis Jumal
temale edu.
Ta läks välja ja sõdis vilistite vastu ning kiskus maha
Gati müüri, Jabne müüri ja Asdodi müüri ning ehitas linnu Asdodi
ja vilistite maa-alale.
Jumal aitas teda vilistite vastu ja nende araablaste vastu,
kes elasid Guur-Baalis, ning meunlaste vastu.
Ja ammonlased andsid Ussijale ande ning tema kuulsus levis
kuni Egiptuseni, sest ta sai väga võimsaks.
Ja Ussija ehitas Jeruusalemma tornid Nurgavärava, Oruvärava
ja Kõveriku peale ning kindlustas need.
Ta ehitas torne kõrbe ja kaevas palju kaevusid, sest tal
oli palju karja madalmaal ja tasandikul, põllumehi ja
viinamäetöölisi mäestikus ja viljapuuaedades, kuna ta armastas
põllutööd.
Ja Ussijal oli võitlusvalmis sõjavägi, kes rühmadena sõtta
läks, olles arvuliselt ära loetud kirjutaja Jeieli ja nimestiku
hooldaja Maaseja poolt Hananja juhatusel; Hananja oli üks kuninga
pealikuid.
Perekondade peameeste koguarv vahvate võitlejate hulgas
oli kaks tuhat kuussada.
Nende juhatada oli sõjavägi, kolmsada seitse tuhat
viissada meest, võitlusvalmis ja küllalt tugev, et aidata
kuningat vaenlase vastu.
Ja Ussija varustas neid, kogu sõjaväge, kilpide, piikide,
kiivrite, soomusrüüde, ambude ja lingukividega.
Ja ta tegi Jeruusalemma osavalt leiutatud seadeldised
tornide ja nurkade peale, noolte ja suurte kivide heitmiseks; ja
tema kuulsus levis kaugele, sest ta sai imepäraselt abi, kuni ta
sai vägevaks.
Aga kui ta oli saanud vägevaks, läks ta süda ülbeks, nõnda
et ta talitas kõlvatult ja murdis truudust Issandale, oma
Jumalale: ta läks Issanda templisse suitsutama suitsutusaltaril.
Siis läks preester Asarja tema järel sisse ja koos temaga
kaheksakümmend Issanda preestrit, kõik tublid mehed.
Nemad astusid kuningas Ussijale vastu ning ütlesid temale:
„Pole sinu asi, Ussija, Issandale suitsutada, vaid see on
preestrite, Aaroni poegade asi, kes on pühitsetud suitsutama.
Mine pühamust välja, sest sa oled üle astunud ja see ei tule
sulle auks Issandalt Jumalalt!”
Siis vihastus Ussija, kel oli parajasti käes suitsutuspann
suitsutamiseks; ja kui ta preestrite pärast vihastus, lõi
Issanda kojas suitsutusaltari juures preestrite nähes ta laubal
välja pidalitõbi.
Ja kui ülempreester Asarja ja kõik preestrid vaatasid tema
poole, vaata, siis oli ta laubal pidalitõbi. Siis nad ajasid ta
sealt kiiresti ära, ja ka tema ise tõttas välja, sest Issand oli
teda löönud.
Ja kuningas Ussija oli pidalitõbine kuni oma surmapäevani
ning elas pidalitõbisena omaette kojas, sest teda hoiti Issanda
kojast eemal. Ja Jootam, tema poeg, valitses kuningakoja üle
ning mõistis kohut maa rahvale.
Ja muud Ussija lood, varasemad ja hilisemad, on prohvet
Jesaja, Aamotsi poeg, kirja pannud.
Siis Ussija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
oma vanemate juurde matmisväljale, mis kuulus kuningatele, sest
nad ütlesid: „Ta on pidalitõbine.” Ja tema poeg Jootam sai tema
asemel kuningaks.