25Juuda kuningas AmasjaAmasja oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja
ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi
oli Jooaddan, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte siirast
südamest.
Kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta tappis ära
oma sulased, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.
Aga nende lapsi ta ei surmanud, sest nõnda on kirjutatud
Seaduses, Moosese raamatus, milles Issand on käskinud ja
öelnud: „Isad ei pea surema laste pärast ja lapsed ei pea surema
isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!”
Ja Amasja kogus kokku Juuda mehed ning seadis nad
perekondade kaupa tuhande- ja sajapealikute juhatuse alla, kogu
Juuda ja Benjamini; ja ta luges nad ära, kahekümneaastased ja
üle selle, ja leidis neid olevat kolmsada tuhat valitud
sõjakõlvulist meest, piigi- ja kilbikandjat.
Ja ta palkas Iisraelist sada tuhat vahvat võitlejat saja
hõbetalendi eest.
Aga üks jumalamees tuli tema juurde ja ütles: „Kuningas!
Iisraeli sõjavägi ei tohi minna koos sinuga, sest Issand ei ole
Iisraeliga ega ühegi Efraimi lapsega.
Sest kui sa nõnda tugevdatult sõtta lähed, paneb Jumal sind
komistama vaenlase ees; Jumalal on ju võimus aidata või panna
komistama.”
Siis küsis Amasja jumalamehelt: „Aga kuidas jääb selle saja
talendiga, mis ma olen andnud Iisraeli väehulgale?” Ja
jumalamees vastas: „Issand võib sulle anda rohkem, kui see on!”
Seepeale eraldas Amasja selle väehulga, kes Efraimist oli
tulnud tema juurde, et see läheks koju. Siis süttis nende viha
väga põlema Juuda vastu ja nad läksid tulise vihaga koju tagasi.
Aga Amasja võttis julguse ja viis oma rahva välja, läks
Soolaorgu ja lõi seirlastest maha kümme tuhat.
Ja Juuda lapsed võtsid kümme tuhat elusalt vangi, viisid
nad ühe kalju tippu ja paiskasid kaljutipust alla, nõnda et
nad kõik kukkusid puruks.
Aga väehulga mehed, keda Amasja oli tagasi saatnud, et nad
ei tuleks sõtta koos temaga, tungisid Juuda linnadesse
Samaariast kuni Beet-Hooronini ja lõid neist maha kolm tuhat
ning riisusid palju saaki.
Ja seejärel, kui Amasja oli edomlasi löömast tagasi tulnud,
tõi ta seirlaste jumalad ja pani need enesele jumalaiks,
kummardas nende ees ja suitsutas neile.
Siis Issanda viha süttis põlema Amasja vastu ja ta läkitas
tema juurde prohveti, kes temale ütles: „Mispärast sa otsid
teise rahva jumalaid, kes ei suutnud päästa oma rahvast sinu
käest?”
Ja kui prohvet temale nõnda ütles, vastas Amasja temale: „Kas
me oleme pannud sinu kuningale nõuandjaks? Jäta järele! Miks
peaks sind maha löödama?” Prohvet peatus ja ütles: „Ma tean, et
Jumal on võtnud nõuks sind hävitada, sellepärast et sa teed
nõnda ega võta kuulda minu nõu.”
Ja Juuda kuningas Amasja pidas nõu ning läkitas ütlema
Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: „Tule,
vaadakem teineteisele näkku!”
Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale
Amasjale vastuse: „Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile:
Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad
läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.
Sa mõtled, vaata, et sa oled edomlased maha löönud ja
seepärast ajab su süda sind püüdma au. Aga jää nüüd koju!
Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga
Juuda?”
Aga Amasja ei võtnud kuulda, sest see tuli Jumalalt, et
neid anda Joase kätte, sellepärast et nad olid otsinud Edomi
jumalaid.
Ja Iisraeli kuningas Joas tuli üles ja nad vaatasid
teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale
kuuluvas Beet-Semesis.
Aga Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma
telki.
Ja Iisraeli kuningas Joas võttis kinni Juuda kuninga
Amasja, Jooahase poja Joase poja, Beet-Semesis ja viis ta
Jeruusalemma. Ta kiskus ka maha nelisada küünart Jeruusalemma
müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.
Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda, samuti kõik
riistad, mis leidusid Jumala kojas Oobed-Edomi juures, ja
kuningakoja varanduse, võttis pantvange ja läks tagasi
Samaariasse.
Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast
Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.
Ja muud Amasja lood, varasemad ja hilisemad, vaata, eks
need ole kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus?
Ja alates sellest ajast, kui Amasja taganes Issanda
järelt, peeti Jeruusalemmas tema vastu vandenõu. Ta põgenes
Laakisesse, aga nad läkitasid mehed Laakisesse temale järele ja
surmasid ta seal.
Ta tõsteti hobuse selga ja maeti oma vanemate juurde
Juuda linna.
ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi
oli Jooaddan, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte siirast
südamest.
Kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta tappis ära
oma sulased, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.
Aga nende lapsi ta ei surmanud, sest nõnda on kirjutatud
Seaduses, Moosese raamatus, milles Issand on käskinud ja
öelnud: „Isad ei pea surema laste pärast ja lapsed ei pea surema
isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!”
Ja Amasja kogus kokku Juuda mehed ning seadis nad
perekondade kaupa tuhande- ja sajapealikute juhatuse alla, kogu
Juuda ja Benjamini; ja ta luges nad ära, kahekümneaastased ja
üle selle, ja leidis neid olevat kolmsada tuhat valitud
sõjakõlvulist meest, piigi- ja kilbikandjat.
Ja ta palkas Iisraelist sada tuhat vahvat võitlejat saja
hõbetalendi eest.
Aga üks jumalamees tuli tema juurde ja ütles: „Kuningas!
Iisraeli sõjavägi ei tohi minna koos sinuga, sest Issand ei ole
Iisraeliga ega ühegi Efraimi lapsega.
Sest kui sa nõnda tugevdatult sõtta lähed, paneb Jumal sind
komistama vaenlase ees; Jumalal on ju võimus aidata või panna
komistama.”
Siis küsis Amasja jumalamehelt: „Aga kuidas jääb selle saja
talendiga, mis ma olen andnud Iisraeli väehulgale?” Ja
jumalamees vastas: „Issand võib sulle anda rohkem, kui see on!”
Seepeale eraldas Amasja selle väehulga, kes Efraimist oli
tulnud tema juurde, et see läheks koju. Siis süttis nende viha
väga põlema Juuda vastu ja nad läksid tulise vihaga koju tagasi.
Aga Amasja võttis julguse ja viis oma rahva välja, läks
Soolaorgu ja lõi seirlastest maha kümme tuhat.
Ja Juuda lapsed võtsid kümme tuhat elusalt vangi, viisid
nad ühe kalju tippu ja paiskasid kaljutipust alla, nõnda et
nad kõik kukkusid puruks.
Aga väehulga mehed, keda Amasja oli tagasi saatnud, et nad
ei tuleks sõtta koos temaga, tungisid Juuda linnadesse
Samaariast kuni Beet-Hooronini ja lõid neist maha kolm tuhat
ning riisusid palju saaki.
Ja seejärel, kui Amasja oli edomlasi löömast tagasi tulnud,
tõi ta seirlaste jumalad ja pani need enesele jumalaiks,
kummardas nende ees ja suitsutas neile.
Siis Issanda viha süttis põlema Amasja vastu ja ta läkitas
tema juurde prohveti, kes temale ütles: „Mispärast sa otsid
teise rahva jumalaid, kes ei suutnud päästa oma rahvast sinu
käest?”
Ja kui prohvet temale nõnda ütles, vastas Amasja temale: „Kas
me oleme pannud sinu kuningale nõuandjaks? Jäta järele! Miks
peaks sind maha löödama?” Prohvet peatus ja ütles: „Ma tean, et
Jumal on võtnud nõuks sind hävitada, sellepärast et sa teed
nõnda ega võta kuulda minu nõu.”
Ja Juuda kuningas Amasja pidas nõu ning läkitas ütlema
Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: „Tule,
vaadakem teineteisele näkku!”
Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale
Amasjale vastuse: „Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile:
Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad
läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.
Sa mõtled, vaata, et sa oled edomlased maha löönud ja
seepärast ajab su süda sind püüdma au. Aga jää nüüd koju!
Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga
Juuda?”
Aga Amasja ei võtnud kuulda, sest see tuli Jumalalt, et
neid anda Joase kätte, sellepärast et nad olid otsinud Edomi
jumalaid.
Ja Iisraeli kuningas Joas tuli üles ja nad vaatasid
teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale
kuuluvas Beet-Semesis.
Aga Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma
telki.
Ja Iisraeli kuningas Joas võttis kinni Juuda kuninga
Amasja, Jooahase poja Joase poja, Beet-Semesis ja viis ta
Jeruusalemma. Ta kiskus ka maha nelisada küünart Jeruusalemma
müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.
Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda, samuti kõik
riistad, mis leidusid Jumala kojas Oobed-Edomi juures, ja
kuningakoja varanduse, võttis pantvange ja läks tagasi
Samaariasse.
Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast
Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.
Ja muud Amasja lood, varasemad ja hilisemad, vaata, eks
need ole kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus?
Ja alates sellest ajast, kui Amasja taganes Issanda
järelt, peeti Jeruusalemmas tema vastu vandenõu. Ta põgenes
Laakisesse, aga nad läkitasid mehed Laakisesse temale järele ja
surmasid ta seal.
Ta tõsteti hobuse selga ja maeti oma vanemate juurde
Juuda linna.