23Atalja haarab kuningavõimuAga seitsmendal aastal võttis Joojada julguse ja tegi
lepingu sajapealikutega: Jerohami poja Asarjaga, Joohanani poja
Ismaeliga, Oobedi poja Asarjaga, Adaja poja Maasejaga ja Sikri
poja Elisafatiga.
Nemad käisid Juudas ringi ja kogusid kokku kõigist Juuda
linnadest leviidid ja Iisraeli perekondade peamehed; ja nad
tulid Jeruusalemma.
Ja terve kogudus tegi Jumala kojas lepingu
kuninga küsimuses. Ja Joojada ütles neile: „Vaata, kuninga poeg
peab saama kuningaks, nõnda nagu Issand on öelnud Taaveti
poegade kohta!
Teil tuleb teha nõnda: kolmandik teist, preestritest ja
leviitidest, kes tuleb hingamispäeval, olgu värava
lävehoidjaks;
kolmandik olgu kuningakojas ja kolmandik olgu Jesoodi
väravas; ja kõik muu rahvas olgu Issanda koja õuedes.
Aga Issanda kotta ei tohi minna ükski peale preestrite ja
teenistuses olevate leviitide; nemad võivad sisse minna, sest
nad on pühitsetud, aga kõik muu rahvas täitku Issanda
korraldust.
Leviidid asugu ringi ümber kuninga, igaühel oma sõjariistad
käes, ja kes kotta tuleb, see surmatagu! Nõnda olge kuninga
juures, kui ta sisse tuleb või välja läheb!”
Ja leviidid ning kogu Juuda tegid kõik nõnda, nagu preester
Joojada käskis; ja igaüks võttis oma mehed, niihästi need, kes
hingamispäeval tulid, kui ka need, kes hingamispäeval pidid ära
minema, sest preester Joojada ei vabastanud neid rühmi.
Ja preester Joojada andis sajapealikuile piigid ning suured
ja väikesed kilbid, mis olid kuulunud kuningas Taavetile ja mis
olid Jumala kojas.
Ja ta paigutas kogu rahva, igaühel oma viskoda käes, koja
paremast tiivast koja vasaku tiivani, altari ja koja suunas
ümber kuninga.
Siis toodi kuningapoeg välja, pandi kroon pähe, anti
kinnituskiri kätte ja tõsteti kuningaks, Joojada ja tema pojad
võidsid teda ja hüüdsid: „Elagu kuningas!”
Kui Atalja kuulis jooksva ja kuningat ülistava rahva
häält, siis tuli ta rahva juurde Issanda kotta.
Ta vaatas, ja ennäe, kuningas seisis samba juures
sissekäigu ligidal. Pealikud ja pasunapuhujad olid kuninga
juures, kogu maa rahvas oli rõõmus ja puhus pasunaid, ja lauljad
mänguriistadega juhatasid kiituslaulu. Siis käristas Atalja oma
riided lõhki ja hüüdis: „Vandenõu! Vandenõu!”
Aga preester Joojada saatis välja sajapealikud, sõjaväe
ülemad, ja ütles neile: „Viige ta ridade vahelt välja, ja kes
läheb temale järele, see surmatagu mõõgaga!” Sest preester oli
öelnud: „Ärge surmake teda Issanda kojas!”
Siis nad panid käed ta külge; ja kui Atalja oli jõudnud
kuningakoja Hobuvärava sissekäiguni, siis nad surmasid ta seal.
Ja Joojada tegi lepingu iseenese ja kogu rahva ning
kuninga vahel, et nad tahavad olla Issanda rahvas.
Siis läks kogu rahvas Baali kotta ja nad kiskusid selle
maha; nad purustasid selle altarid ja kujud ning tapsid Mattani,
Baali preestri, altarite ees.
Siis Joojada seadis valvurid Issanda kojale,
leviitpreestrite juhatuse alla, keda Taavet Issanda kojale oli
jaotanud, et ohverdataks Issandale põletusohvreid, nõnda nagu
Moosese Seaduses on kirjutatud, Taaveti korralduse kohaselt
rõõmu ja lauluga.
Ja ta seadis väravahoidjad Issanda koja väravaile, et ei
pääseks sisse see, kes mõnel põhjusel on roojane.
Ja ta võttis sajapealikud, ülikud ja rahva valitsejad
ja kogu maa rahva ja viis kuninga Issanda kojast alla; ja nad
tulid läbi Ülavärava kuningakotta ning panid kuninga istuma
kuninglikule aujärjele.
Ja kogu maa rahvas oli rõõmus, ja linnas oli rahu, kui
Atalja oli mõõgaga surmatud.
lepingu sajapealikutega: Jerohami poja Asarjaga, Joohanani poja
Ismaeliga, Oobedi poja Asarjaga, Adaja poja Maasejaga ja Sikri
poja Elisafatiga.
Nemad käisid Juudas ringi ja kogusid kokku kõigist Juuda
linnadest leviidid ja Iisraeli perekondade peamehed; ja nad
tulid Jeruusalemma.
Ja terve kogudus tegi Jumala kojas lepingu
kuninga küsimuses. Ja Joojada ütles neile: „Vaata, kuninga poeg
peab saama kuningaks, nõnda nagu Issand on öelnud Taaveti
poegade kohta!
Teil tuleb teha nõnda: kolmandik teist, preestritest ja
leviitidest, kes tuleb hingamispäeval, olgu värava
lävehoidjaks;
kolmandik olgu kuningakojas ja kolmandik olgu Jesoodi
väravas; ja kõik muu rahvas olgu Issanda koja õuedes.
Aga Issanda kotta ei tohi minna ükski peale preestrite ja
teenistuses olevate leviitide; nemad võivad sisse minna, sest
nad on pühitsetud, aga kõik muu rahvas täitku Issanda
korraldust.
Leviidid asugu ringi ümber kuninga, igaühel oma sõjariistad
käes, ja kes kotta tuleb, see surmatagu! Nõnda olge kuninga
juures, kui ta sisse tuleb või välja läheb!”
Ja leviidid ning kogu Juuda tegid kõik nõnda, nagu preester
Joojada käskis; ja igaüks võttis oma mehed, niihästi need, kes
hingamispäeval tulid, kui ka need, kes hingamispäeval pidid ära
minema, sest preester Joojada ei vabastanud neid rühmi.
Ja preester Joojada andis sajapealikuile piigid ning suured
ja väikesed kilbid, mis olid kuulunud kuningas Taavetile ja mis
olid Jumala kojas.
Ja ta paigutas kogu rahva, igaühel oma viskoda käes, koja
paremast tiivast koja vasaku tiivani, altari ja koja suunas
ümber kuninga.
Siis toodi kuningapoeg välja, pandi kroon pähe, anti
kinnituskiri kätte ja tõsteti kuningaks, Joojada ja tema pojad
võidsid teda ja hüüdsid: „Elagu kuningas!”
Kui Atalja kuulis jooksva ja kuningat ülistava rahva
häält, siis tuli ta rahva juurde Issanda kotta.
Ta vaatas, ja ennäe, kuningas seisis samba juures
sissekäigu ligidal. Pealikud ja pasunapuhujad olid kuninga
juures, kogu maa rahvas oli rõõmus ja puhus pasunaid, ja lauljad
mänguriistadega juhatasid kiituslaulu. Siis käristas Atalja oma
riided lõhki ja hüüdis: „Vandenõu! Vandenõu!”
Aga preester Joojada saatis välja sajapealikud, sõjaväe
ülemad, ja ütles neile: „Viige ta ridade vahelt välja, ja kes
läheb temale järele, see surmatagu mõõgaga!” Sest preester oli
öelnud: „Ärge surmake teda Issanda kojas!”
Siis nad panid käed ta külge; ja kui Atalja oli jõudnud
kuningakoja Hobuvärava sissekäiguni, siis nad surmasid ta seal.
Ja Joojada tegi lepingu iseenese ja kogu rahva ning
kuninga vahel, et nad tahavad olla Issanda rahvas.
Siis läks kogu rahvas Baali kotta ja nad kiskusid selle
maha; nad purustasid selle altarid ja kujud ning tapsid Mattani,
Baali preestri, altarite ees.
Siis Joojada seadis valvurid Issanda kojale,
leviitpreestrite juhatuse alla, keda Taavet Issanda kojale oli
jaotanud, et ohverdataks Issandale põletusohvreid, nõnda nagu
Moosese Seaduses on kirjutatud, Taaveti korralduse kohaselt
rõõmu ja lauluga.
Ja ta seadis väravahoidjad Issanda koja väravaile, et ei
pääseks sisse see, kes mõnel põhjusel on roojane.
Ja ta võttis sajapealikud, ülikud ja rahva valitsejad
ja kogu maa rahva ja viis kuninga Issanda kojast alla; ja nad
tulid läbi Ülavärava kuningakotta ning panid kuninga istuma
kuninglikule aujärjele.
Ja kogu maa rahvas oli rõõmus, ja linnas oli rahu, kui
Atalja oli mõõgaga surmatud.