1 Aga Juuda kuningas Joosafat tuli rahuga tagasi koju
Jeruusalemma.
2 Siis läks nägija Jehu, Hanani poeg, temale vastu ja ütles
kuningas Joosafatile: „Kas sa tohid aidata õelat ja armastada
neid, kes Issandat vihkavad? Seepärast on su peal Issanda viha!
3 Ometi leidub su juures ka head, sest sa oled maalt
kõrvaldanud Aŵera kujud ja oled oma südant valmistanud Jumalat
otsima.”
4 Ja Joosafat elas jälle Jeruusalemmas. Ta läks jälle rahva
sekka Beer-Sebast kuni Efraimi mäestikuni ja tõi nad tagasi
Issanda, nende vanemate Jumala juurde.
5 Ta seadis maale kohtumõistjaid kõigisse Juuda kindlustatud
linnadesse, linn-linnalt,
6 ja ütles kohtumõistjaile: „Vaadake, mida te teete, sest
teie ei mõista kohut inimese nimel, vaid Issanda nimel, ja tema
on teiega, kui te õigust mõistate!
7 Nüüd siis valitsegu teid Issanda kartus! Pange tähele, mida
te teete, sest Issanda, meie Jumala juures ei ole ülekohut,
erapoolikust ega meelehea võtmist!”
8 Ka Jeruusalemmas seadis Joosafat leviite, preestreid ja
Iisraeli perekondade peamehi Issanda kohtu ja riiuasjade tarvis,
kui nad Jeruusalemma tagasi tulid.
9 Ja ta käskis neid, öeldes: „Te peate Issanda kartuses,
ustavuses ja südame siiruses tegema nõnda:
10 igas riiuasjas, mis teie ette tuuakse teie vendade poolt,
kes elavad oma linnades, olgu see vere ja vere vahel, või mis
puutub Seadusesse, käsusse, määrustesse ja seadlustesse,
siis peate teie neid manitsema, et nad ei saaks Issanda ees süüdlasteks
ja et viha ei tabaks teid ja teie vendi. Tehke nõnda, et te ei
jääks süüdlasteks!
11 Ja vaata, ülempreester Amarja on teie ülemus kõigis
Issanda asjus, ja Sebadja, Ismaeli poeg, Juuda soo vürst, kõigis
kuninga asjus; ja ametnikena olgu leviidid teie teenistuses!
Olge vahvad ja tegutsege, ja Issand olgu sellega, kes on tubli!”