12Egiptuse sõjakäik Juuda vastuAga kui Rehabeami valitsus oli kindlustatud ja ta ise
vägevaks saanud, siis ta hülgas Issanda Seaduse, ja koos
temaga kogu Iisrael.
Siis sündis, et Rehabeami viiendal aastal tuli Egiptuse
kuningas Siisak üles Jeruusalemma kallale - sest need seal olid
olnud truuduseta Issanda vastu -
koos tuhande kahesaja sõjavankriga ja kuuekümne tuhande
ratsanikuga; ja lugematu oli rahvas, kes koos temaga Egiptusest
tuli: liibüalased, sukkid ja etiooplased.
Ja ta vallutas Juudas olevad kindlustatud linnad ning tuli
kuni Jeruusalemmani.
Siis tuli prohvet Semaja Rehabeami ja Juuda vürstide
juurde, kes olid Siisaki eest kogunenud Jeruusalemma, ja ütles
neile: „Nõnda ütleb Issand: Te olete hüljanud minu, seepärast
olen minagi teid jätnud Siisaki kätte.”
Siis Iisraeli vürstid ja kuningas alandasid endid ning
ütlesid: „Issand on õiglane!”
Ja kui Issand nägi, et nad endid alandasid, siis tuli
Issanda sõna Semajale; ta ütles: „Nad on endid alandanud. Mina
ei hävita neid, vaid päästan nad varsti ega vala oma viha
Jeruusalemma peale Siisaki käe läbi.
Aga nad saavad tema alamaiks, et nad õpiksid tundma, mis
tähendab teenida mind ja mis tähendab teenida maiseid
kuningriike.”
Ja Siisak, Egiptuse kuningas, tuli Jeruusalemma kallale
ning võttis ära Issanda koja varandused ja kuningakoja
varandused - ta võttis kõik ära, ta võttis ära ka kuldkilbid,
mis Saalomon oli teinud.
Siis kuningas Rehabeam tegi nende asemele vaskkilbid ja
andis need ihukaitsepealikute hooleks, kes valvasid kuningakoja
ust.
Ja iga kord, kui kuningas läks Issanda kotta, tulid
ihukaitsjad ja kandsid neid ja viisid need siis jälle tagasi
ihukaitse ruumi.
Sellepärast, et ta ennast oli alandanud, pöördus Issanda
viha temalt, et teda mitte sootuks hävitada; oli ju veel
Juudaski mõndagi head.
Ja kuningas Rehabeam kindlustas ennast Jeruusalemmas ning
valitses edasi; sest Rehabeam oli kuningaks saades olnud
nelikümmend üks aastat vana ja ta valitses seitseteist aastat
Jeruusalemmas, linnas, mille Issand kõigist Iisraeli
suguharudest oli valinud, et panna sinna oma nimi; ta ema oli
ammonlanna Naama.
Aga ta tegi kurja, sest ta ei valmistanud oma südant
Issandat otsima.
Ja Rehabeami lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole
kirja pandud prohvet Semaja ja nägija Iddo lugudes, nõndasamuti see,
mis puutub suguvõsakirjadesse? Rehabeami ja Jerobeami vahel olid kogu
aja sõjad.
Siis Rehabeam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
Taaveti linna. Ja tema poeg Abija sai tema asemel kuningaks.
vägevaks saanud, siis ta hülgas Issanda Seaduse, ja koos
temaga kogu Iisrael.
Siis sündis, et Rehabeami viiendal aastal tuli Egiptuse
kuningas Siisak üles Jeruusalemma kallale - sest need seal olid
olnud truuduseta Issanda vastu -
koos tuhande kahesaja sõjavankriga ja kuuekümne tuhande
ratsanikuga; ja lugematu oli rahvas, kes koos temaga Egiptusest
tuli: liibüalased, sukkid ja etiooplased.
Ja ta vallutas Juudas olevad kindlustatud linnad ning tuli
kuni Jeruusalemmani.
Siis tuli prohvet Semaja Rehabeami ja Juuda vürstide
juurde, kes olid Siisaki eest kogunenud Jeruusalemma, ja ütles
neile: „Nõnda ütleb Issand: Te olete hüljanud minu, seepärast
olen minagi teid jätnud Siisaki kätte.”
Siis Iisraeli vürstid ja kuningas alandasid endid ning
ütlesid: „Issand on õiglane!”
Ja kui Issand nägi, et nad endid alandasid, siis tuli
Issanda sõna Semajale; ta ütles: „Nad on endid alandanud. Mina
ei hävita neid, vaid päästan nad varsti ega vala oma viha
Jeruusalemma peale Siisaki käe läbi.
Aga nad saavad tema alamaiks, et nad õpiksid tundma, mis
tähendab teenida mind ja mis tähendab teenida maiseid
kuningriike.”
Ja Siisak, Egiptuse kuningas, tuli Jeruusalemma kallale
ning võttis ära Issanda koja varandused ja kuningakoja
varandused - ta võttis kõik ära, ta võttis ära ka kuldkilbid,
mis Saalomon oli teinud.
Siis kuningas Rehabeam tegi nende asemele vaskkilbid ja
andis need ihukaitsepealikute hooleks, kes valvasid kuningakoja
ust.
Ja iga kord, kui kuningas läks Issanda kotta, tulid
ihukaitsjad ja kandsid neid ja viisid need siis jälle tagasi
ihukaitse ruumi.
Sellepärast, et ta ennast oli alandanud, pöördus Issanda
viha temalt, et teda mitte sootuks hävitada; oli ju veel
Juudaski mõndagi head.
Ja kuningas Rehabeam kindlustas ennast Jeruusalemmas ning
valitses edasi; sest Rehabeam oli kuningaks saades olnud
nelikümmend üks aastat vana ja ta valitses seitseteist aastat
Jeruusalemmas, linnas, mille Issand kõigist Iisraeli
suguharudest oli valinud, et panna sinna oma nimi; ta ema oli
ammonlanna Naama.
Aga ta tegi kurja, sest ta ei valmistanud oma südant
Issandat otsima.
Ja Rehabeami lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole
kirja pandud prohvet Semaja ja nägija Iddo lugudes, nõndasamuti see,
mis puutub suguvõsakirjadesse? Rehabeami ja Jerobeami vahel olid kogu
aja sõjad.
Siis Rehabeam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
Taaveti linna. Ja tema poeg Abija sai tema asemel kuningaks.