1 Benjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori
poeg, kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg.
2 Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli
lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
3 Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma
pojale Saulile: „Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte,
mine otsi emaeeslid üles!”
4 Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa,
aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud;
siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.
5 Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos
temaga: „Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam
emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!”
6 Aga see vastas temale: „Vaata nüüd, selles linnas on üks
jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti
täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame
käima!”
7 Siis ütles Saul oma teenrile: „Vaata, me läheme küll, aga mida me
mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole
meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?”
8 Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: „Vaata, minu käes leidub
veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile
teed juhataks!”
9 Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat
küsitlema: „Tulge, lähme nägija juurde!” Sest keda nüüd hüütakse
prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.
10 Ja Saul ütles oma teenrile: „Su kõne on hea, tule, lähme!” Ja nad
läksid linna, kus oli jumalamees.
11 Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid
tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: „Kas
nägija on siin?”
12 Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: „On, vaata, otse sinu ees!
Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval
tapaohver ohvrikünkal!
13 Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles
ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema
peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd
minge üles, sest just praegu te leiate tema!”
14 Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata,
siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.
15 Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale
ilmutanud, öeldes:
16 „Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia
ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma
vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta
hädakisa on jõudnud minuni!”
17 Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista:
„Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema
mu rahva üle!”
18 Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: „Juhata
mulle, kus on see nägija koda!”
19 Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: „Mina olen see nägija.
Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma
saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!
20 Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on
olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja
kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte
sinule ja kogu su isakojale?”
21 Aga Saul kostis ning ütles: „Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli
vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist
Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?”
22 Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa
ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi
kolmkümmend meest.
23 Ja Saamuel ütles keetjale: „Anna siia see tükk, mis ma sulle
andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!”
24 Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani
Sauli ette. Ja Saamuel ütles: „Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö,
sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen
rahvast kutsunud.” Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.
25 Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.
26 Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel
Saulile katusel ja ütles: „Tõuse üles, ma saadan sind!” Ja Saul
tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.
27 Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: „Ütle
teenrile, et ta läheks meie ees!” Ja poiss läks. „Aga sina jää nüüd
paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!”