9Saul saab kuningaksBenjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori poeg, kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg.
Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: „Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!”
Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.
Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos temaga: „Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!”
Aga see vastas temale: „Vaata nüüd, selles linnas on üks jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame käima!”
Siis ütles Saul oma teenrile: „Vaata, me läheme küll, aga mida me mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?”
Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: „Vaata, minu käes leidub veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile teed juhataks!”
Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat küsitlema: „Tulge, lähme nägija juurde!” Sest keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.
Ja Saul ütles oma teenrile: „Su kõne on hea, tule, lähme!” Ja nad läksid linna, kus oli jumalamees.
Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: „Kas nägija on siin?”
Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: „On, vaata, otse sinu ees! Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval tapaohver ohvrikünkal + Ohvrikünkad olid kohalikud pühapaigad. !
Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!”
Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata, siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.
Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes:
„Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!”
Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: „Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!”
Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: „Juhata mulle, kus on see nägija koda!”
Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: „Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!
Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?”
Aga Saul kostis ning ütles: „Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?”
Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi kolmkümmend meest.
Ja Saamuel ütles keetjale: „Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!”
Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: „Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.” Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.
Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.
Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: „Tõuse üles, ma saadan sind!” Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.
Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: „Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!” Ja poiss läks. „Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!”
Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: „Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!”
Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.
Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos temaga: „Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!”
Aga see vastas temale: „Vaata nüüd, selles linnas on üks jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame käima!”
Siis ütles Saul oma teenrile: „Vaata, me läheme küll, aga mida me mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?”
Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: „Vaata, minu käes leidub veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile teed juhataks!”
Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat küsitlema: „Tulge, lähme nägija juurde!” Sest keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.
Ja Saul ütles oma teenrile: „Su kõne on hea, tule, lähme!” Ja nad läksid linna, kus oli jumalamees.
Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: „Kas nägija on siin?”
Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: „On, vaata, otse sinu ees! Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval tapaohver ohvrikünkal + Ohvrikünkad olid kohalikud pühapaigad. !
Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!”
Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata, siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.
Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes:
„Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!”
Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: „Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!”
Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: „Juhata mulle, kus on see nägija koda!”
Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: „Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!
Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?”
Aga Saul kostis ning ütles: „Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?”
Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi kolmkümmend meest.
Ja Saamuel ütles keetjale: „Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!”
Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: „Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.” Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.
Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.
Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: „Tõuse üles, ma saadan sind!” Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.
Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: „Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!” Ja poiss läks. „Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!”