1 Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile
kohtumõistjaiks.
2 Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli
Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.
3 Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja
võtsid meelehead ning väänasid õigust.
4 Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse
5 ning ütlesid temale: „Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei
käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil
rahvail!”
6 Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: „Anna
meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!” Ja Saamuel palus Issandat.
7 Ja Issand ütles Saamuelile: „Kuule rahva häält kõiges, mida nad
sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma
kuningat!
8 Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast,
kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja
teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.
9 Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja
kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!”
10 Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt
kuningat.
11 Ta ütles: „Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle
valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale
ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;
12 ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid;
ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning
valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;
13 ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;
14 ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab
oma sulastele;
15 ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab
oma hoovkondlastele ja sulastele;
16 ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed,
nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;
17 ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale
sulasteks.
18 Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele
olete valinud, siis Issand ei vasta teile.”
19 Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: „Ei!
Meil peab olema kuningas,
20 et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile
kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!”
21 Kui Saamuel kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva
ees.
22 Aga Issand ütles Saamuelile: „Kuule nende häält ja pane neile
kuningas!” Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: „Minge igaüks oma
linna!”