1 Kui vilistid olid võtnud Jumala laeka, viisid nad selle
Eben-Eeserist Asdodisse.
2 Ja vilistid võtsid Jumala laeka ning viisid selle Daagoni kotta
ja asetasid Daagoni kõrvale.
3 Kui asdodlased teisel päeval vara üles tõusid, vaata, siis lamas
Daagon silmili maas Issanda laeka ees. Nad võtsid Daagoni ja panid
selle ta paika.
4 Kui nad järgmisel päeval hommikul vara üles tõusid, vaata, siis
lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees, ja Daagoni pea ja
mõlemad käelabad olid äraraiutuina lävel, üksnes Daagoni keha oli
järele jäänud.
5 Sellepärast ei astu Asdodis kuni tänapäevani Daagoni preestrid
ega ükski Daagoni kotta mineja Daagoni koja lävele.
6 Ja Issanda käsi oli raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja
lõi pärasoolepaisetega Asdodit ja selle maa-alasid.
7 Kui Asdodi mehed nägid, kuidas lugu oli, siis nad ütlesid: „Ärgu
jäägu Iisraeli Jumala laegas meie juurde, sest tema käsi on meie ja
meie jumala Daagoni vastu vali!”
8 Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid eneste
juurde ja küsisid: „Mida peaksime tegema Iisraeli Jumala laekaga?” Ja
nad vastasid: „Viidagu Iisraeli Jumala laegas Gatti!” Ja nad viisid
Iisraeli Jumala laeka sinna.
9 Aga pärast seda, kui nad selle olid sinna viinud, tabas Issanda
käsi linna väga suure jahmatusega: ta lõi linna inimesi, niihästi
pisikesi kui suuri, nõnda et neile tekkisid pärasoolepaised.
10 Siis nad läkitasid Jumala laeka Ekronisse; aga kui Jumala laegas
jõudis Ekronisse, kisendasid ekronlased, öeldes: „Nad on toonud
Iisraeli Jumala laeka minu juurde, surmama mind ja mu rahvast!”
11 Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid ja
ütlesid: „Saatke ära Iisraeli Jumala laegas, et see saaks tagasi oma
paika ega tapaks mind ja mu rahvast!” Sest kogu linnas oli surmahirm,
Jumala käsi oli seal väga ränk.
12 Neid inimesi, kes ei surnud, löödi pärasoolepaisetega; linna
hädakisa aga tõusis taevani.