27Taavet põgeneb vilistite juurdeJa Taavet mõtles südames: „Ühel päeval saan ma ometi otsa Sauli
käe läbi; mul ei ole tõesti paremat kui põgeneda vilistite maale,
siis tüdineb Saul mind edaspidi otsimast kõigist Iisraeli paigust ja
nõnda ma pääsen tema käest.”
Ja Taavet võttis kätte ja läks, tema ja kuussada meest, kes olid
koos temaga, Gati kuninga Aakise, Maoki poja juurde.
Ja Taavet jäi Aakise juurde Gatti, tema ja ta mehed, igaüks oma
perega, Taavetil tema kaks naist: jisreellanna Ahinoam ja Abigail,
karmellase Naabali naine.
Kui Saulile teatati, et Taavet oli põgenenud Gatti, siis ta ei
otsinud teda enam.
Ja Taavet ütles Aakisele: „Kui ma nüüd olen armu leidnud sinu
silmis, siis lase anda mulle paik ühes lagendikulinnas, et ma seal
võiksin elada. Sest miks peaks su sulane elama koos sinuga
kuningalinnas?”
Nii andis Aakis temale selsamal päeval Siklagi. Sellepärast on
Siklag tänapäevani Juuda kuningate päralt.
Ja aega, mis Taavet elas vilistite maal, oli aasta ja neli kuud.
Taavet läks siis oma meestega ja nad tungisid kallale
gesurlastele, girslastele ja amalekkidele, sest need olid maa
elanikud muistsest ajast, kuni Suuri teelahkmeni ja kuni Egiptusemaani.
Ja Taavet hävitas maa ega jätnud elama ei meest ega naist; aga ta
võttis lambad, kitsed, veised, eeslid, kaamelid ja riided, pöördus siis
tagasi ja tuli Aakise juurde.
Ja kui Aakis küsis: „Eks te teinud täna röövretke?”, siis vastas
Taavet: „Jah, Juuda Lõunamaale või Jerahmeeli Lõunamaale või
keenlaste Lõunamaale.”
Taavet ei jätnud elama ei meest ega naist, et tuua neid Gatti,
sest ta mõtles: „Muidu võiksid need meist jutustada ja öelda: Taavet
tegi nõnda ja niisugune oli ta viis kogu selle aja, mil ta elas
vilistite väljadel.”
Aga Aakis uskus Taavetit ja mõtles: „Ta on teinud ennast hoopis
vastumeelseks oma rahva juures Iisraelis ja jääb igavesti mulle
sulaseks.”
käe läbi; mul ei ole tõesti paremat kui põgeneda vilistite maale,
siis tüdineb Saul mind edaspidi otsimast kõigist Iisraeli paigust ja
nõnda ma pääsen tema käest.”
Ja Taavet võttis kätte ja läks, tema ja kuussada meest, kes olid
koos temaga, Gati kuninga Aakise, Maoki poja juurde.
Ja Taavet jäi Aakise juurde Gatti, tema ja ta mehed, igaüks oma
perega, Taavetil tema kaks naist: jisreellanna Ahinoam ja Abigail,
karmellase Naabali naine.
Kui Saulile teatati, et Taavet oli põgenenud Gatti, siis ta ei
otsinud teda enam.
Ja Taavet ütles Aakisele: „Kui ma nüüd olen armu leidnud sinu
silmis, siis lase anda mulle paik ühes lagendikulinnas, et ma seal
võiksin elada. Sest miks peaks su sulane elama koos sinuga
kuningalinnas?”
Nii andis Aakis temale selsamal päeval Siklagi. Sellepärast on
Siklag tänapäevani Juuda kuningate päralt.
Ja aega, mis Taavet elas vilistite maal, oli aasta ja neli kuud.
Taavet läks siis oma meestega ja nad tungisid kallale
gesurlastele, girslastele ja amalekkidele, sest need olid maa
elanikud muistsest ajast, kuni Suuri teelahkmeni ja kuni Egiptusemaani.
Ja Taavet hävitas maa ega jätnud elama ei meest ega naist; aga ta
võttis lambad, kitsed, veised, eeslid, kaamelid ja riided, pöördus siis
tagasi ja tuli Aakise juurde.
Ja kui Aakis küsis: „Eks te teinud täna röövretke?”, siis vastas
Taavet: „Jah, Juuda Lõunamaale või Jerahmeeli Lõunamaale või
keenlaste Lõunamaale.”
Taavet ei jätnud elama ei meest ega naist, et tuua neid Gatti,
sest ta mõtles: „Muidu võiksid need meist jutustada ja öelda: Taavet
tegi nõnda ja niisugune oli ta viis kogu selle aja, mil ta elas
vilistite väljadel.”
Aga Aakis uskus Taavetit ja mõtles: „Ta on teinud ennast hoopis
vastumeelseks oma rahva juures Iisraelis ja jääb igavesti mulle
sulaseks.”