1 Ja Taavet läks sealt ära ning pääses Adullami koopasse. Kui tema
vennad ja kogu ta isa pere sellest kuulsid, läksid nad sinna alla
tema juurde.
2 Ja ta juurde kogunesid kõik, kel oli kitsas käes, kel oli
võlausaldaja, kes olid hinges kibestunud, ja ta sai nende pealikuks;
tema juures oli ligi nelisada meest.
3 Sealt läks Taavet Moabi Mispasse ja ütles Moabi kuningale: „Luba
mu isa ja ema tulla seniks teie juurde, kuni ma saan teada, mis Jumal
minuga teeb!”
4 Siis ta viis nad Moabi kuninga ette ja nad elasid tema juures
kogu selle aja, mis Taavet oli mäelinnuses.
5 Aga prohvet Gaad ütles Taavetile: „Ära jää mäelinnusesse, lahku
sealt ja mine Juudamaale!” Ja Taavet läks ning tuli Haareti metsa.
6 Saul sai kuulda, et Taavet ja temaga koos olevad mehed olid
avastatud; Saul istus Gibeas tamariskipuu all künkal, piik käes, ja
kõik ta sulased seisid ta juures.
7 Ja Saul ütles oma sulastele, kes seisid ta juures: „Kuulge ometi,
benjaminlased! Kas annab ka Iisai poeg teile kõigile põlde ja
viinamägesid? Kas ta paneb teid kõiki tuhande- ja sajapealikuiks,
8 et te kõik peate vandenõu minu vastu? Mitte ükski ei ole
ilmutanud mu kõrvale, et mu poeg on teinud liidu Iisai pojaga. Mitte
ükski teist ei ole mures minu pärast, et ta ilmutaks mu kõrvale, et
mu poeg on ässitanud mu sulast mind varitsema, nagu see praegu on.”
9 Siis vastas edomlane Doeg, kes seisis Sauli sulaste juures, ja
ütles: „Ma nägin Iisai poja tulevat Noobi Ahituubi poja Ahimeleki juurde,
10 kes küsis Issandalt temale nõu, andis temale teerooga ja vilist
Koljati mõõga.”
11 Siis kuningas läkitas kutsuma preester Ahimelekit, Ahituubi
poega, ja kogu ta isa sugu, kes olid preestreiks Noobis; ja need kõik
tulid kuninga juurde.
12 Ja Saul ütles: „Kuule nüüd, Ahituubi poeg!” Ja see vastas: „Siin
ma olen, mu isand!”
13 Ja Saul küsis temalt: „Mispärast te olete pidanud vandenõu minu
vastu, sina ja Iisai poeg, et sa andsid temale leiba ja mõõga ja
küsisid Jumalalt temale nõu, selleks et ta tõuseks mind varitsema,
nagu see praegu on?”
14 Ja Ahimelek kostis kuningale ning ütles: „Kes on kõigi su
sulaste hulgast nii ustav kui Taavet, kuninga väimees, su
ihukaitsepealik ja su kojas austatu?
15 Kas ma alles täna olen hakanud temale Jumalalt nõu küsima? See
on minust kaugel! Kuningas ärgu pangu seda asja süüks oma sulasele
ega kogu mu isa soole, sest su sulane ei teadnud midagi kõigest
sellest, ei vähem ega rohkem!”
16 Aga kuningas ütles: „Sa pead surema, Ahimelek, sina ja kogu su
isa sugu!”
17 Ja kuningas ütles käsutäitjaile, kes seisid ta juures: „Pöörduge
sinna ja surmake Issanda preestrid, sest ka nende käsi on Taavetiga;
kuigi nad teadsid, et ta põgenes, ei ilmutanud nemad seda mu
kõrvale!” Aga kuninga sulased ei tahtnud sirutada oma kätt, et
tungida kallale Issanda preestritele.
18 Siis ütles kuningas Doegile: „Pöördu sina sinna ja mine
preestritele kallale!” Ja edomlane Doeg pöördus ning läks ise
preestritele kallale ja tappis sel päeval kaheksakümmend viis linast
õlarüüd kandvat meest.
19 Ja ta lõi preestrite linnas Noobis mõõgateraga maha nii
mehed kui naised, nii lapsed kui imikud ja, samuti
mõõgateraga, ka härjad, eeslid ja lambad.
20 Pääses ainult üks Ahituubi poja Ahimeleki poeg, Ebjatar nimi,
kes põgenes Taaveti juurde.
21 Ja Ebjatar jutustas Taavetile, et Saul oli Issanda preestrid tapnud.
22 Ja Taavet ütles Ebjatarile: „Ma teadsin juba sel päeval, kui
seal oli edomlane Doeg, et ta kindlasti teatab sellest Saulile. Minu
tõttu on see sündinud kõigile su isa soo hingedele!
23 Jää minu juurde, ära karda, sest kes püüab minu hinge, see püüab
ka sinu hinge, minu juures oled sa aga kaitstud!”