1 Ja Issand ütles Saamuelile: „Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen
ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja
mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema
poegadest vaadanud enesele kuninga.”
2 Aga Saamuel ütles: „Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis
ta tapab mu.” Ja Issand vastas: „Võta üks mullikas enesega kaasa ja
ütle: Ma tulin Issandale ohverdama.
3 Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead
tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!”
4 Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga
linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: „Kas tuled
rahuga?”
5 Ja ta vastas: „Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege
endid ja tulge koos minuga ohvrile!” Siis ta pühitses Iisaid ja tema
poegi ning kutsus nad ohvrile.
6 Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: „Küllap on nüüd
Issanda ees tema võitu.”
7 Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale
kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu
inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis
on südames.”
8 Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli eest mööda
minna; aga Saamuel ütles: „Issand ei ole ka teda valinud.”
9 Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: „Issand ei ole
ka teda valinud.”
10 Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna,
aga Saamuel ütles Iisaile: „Issand ei ole neid valinud.”
11 Ja Saamuel küsis Iisailt: „Kas poisid on kõik siin?” Ja Iisai
vastas: „Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid.” Siis
ütles Saamuel Iisaile: „Läkita keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu
lauda enne, kui ta siia tuleb!”
12 Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli
punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand
ütles: „Tõuse ja võia teda, sest tema on see!”
13 Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja
Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja
edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.
14 Aga Issanda Vaim lahkus Saulist ja üks kuri vaim Issandalt
kohutas teda.
15 Siis ütlesid Saulile tema sulased: „Vaata ometi, kuri vaim
Jumalalt kohutab sind.
16 Käskigu nüüd meie isand oma sulaseid, kes on su ees, otsida
mees, kes oskab kannelt lüüa, et ta siis, kui su peal on Jumala kuri
vaim, mängiks oma käega ja sul oleks siis parem olla!”
17 Ja Saul ütles oma sulastele: „Vaadake siis mulle üks mees, kes
hästi mängib, ja tooge mu juurde!”
18 Ja üks noortest meestest kostis ning ütles: „Vaata, ma olen
näinud petlemlase Iisai poega, kes oskab mängida; ta on vapper
kangelane, sõjamees ja osav sõnas; ta on nägus mees ja Issand on
temaga.”
19 Siis läkitas Saul käskjalad Iisai juurde, et nad ütleksid:
„Saada minu juurde oma poeg Taavet, kes on lammaste juures!”
20 Ja Iisai võttis eesli, leiba, nahklähkri veini ja ühe sikutalle
ning läkitas oma poja Taavetiga Saulile.
21 Nii tuli Taavet Sauli juurde ja astus tema teenistusse; Saul
armastas teda väga ja Taavet sai tema sõjariistade kandjaks.
22 Ja Saul läkitas Iisaile ütlema: „Lase Taavet jääda mu
teenistusse, sest ta on minu silmis armu leidnud!”
23 Ja kui vaim Jumalalt oli Sauli peal, võttis Taavet kandle ja
mängis oma käega; siis Saul sai hingata ja temal oli parem olla ning
kuri vaim lahkus ta pealt.