13Sõda vilistitegaSaul oli olnud aasta oma kuningriigi üle ja valitses teist aastat
Iisraeli üle,
kui ta valis enesele Iisraelist kolm tuhat meest; neist oli
kaks tuhat Sauliga Mikmasis ja Peeteli mäestikus ja tuhat Joonataniga
Benjamini Gibeas; aga ülejäänud rahva oli ta ära saatnud, igaühe oma telki.
Joonatan lõi Gebas olevat vilistite linnaväge ja vilistid said
sellest kuulda. Siis laskis Saul kogu maal sarve puhuda ja öelda:
„Heebrealased kuulgu seda!”
Ja kogu Iisrael kuulis räägitavat, et Saul oli löönud vilistite
linnaväge, samuti ka seda, et Iisrael oli vilistitele muutunud
vastikuks; ja rahvas kutsuti Gilgalisse Saulile järgnema.
Ja vilistid kogunesid sõdima Iisraeli vastu: kolmkümmend tuhat
sõjavankrit, kuus tuhat ratsanikku ja muud rahvast nõnda palju nagu
liiva mere ääres. Nad tulid üles ja asusid leeri Mikmasis,
Beet-Aavenist ida poole.
Iisraeli mehed nägid, et neil tuli kitsas kätte, et rahvas oli
kimbatuses ja puges koobastesse, kibuvitsapõõsastesse,
kaljulõhedesse, keldritesse ja kaevudesse.
Heebrealasi läks ka üle Jordani Gaadi ja Gileadi maale. Aga Saul
oli alles Gilgalis ja kogu rahvas oli värisedes talle järgnenud.
Kui ta oli oodanud seitse päeva, Saamueli poolt määratud ajani,
Saamuel aga Gilgalisse ei tulnud, siis hakkas rahvas tema juurest
laiali valguma.
Siis ütles Saul: „Tooge mulle põletusohver ja tänuohvrid!” Ja ta
ohverdas põletusohvri.
Aga kui ta põletusohvri ohverdamise oli lõpetanud, vaata, siis
tuli Saamuel ja Saul läks temale vastu teda teretama.
Aga Saamuel ütles: „Mis sa oled teinud!” Ja Saul vastas: „Kui ma
nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus ja sina ei tulnud määratud
ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi,
siis ma mõtlesin: Nüüd tulevad vilistid mu vastu alla
Gilgalisse, aga mina ei ole veel Issanda palet leevendanud. Siis ma
söandasin ja ohverdasin põletusohvri.”
Saamuel ütles Saulile: „Sa oled talitanud mõistmatult: sa ei ole
pidanud Issanda, oma Jumala käsku, mis ta sulle andis, sest nüüd
oleks Issand kinnitanud su kuningriigi Iisraelis igaveseks.
Aga nüüd ei jää su kuningriik püsima: Issand on enesele otsinud
oma südame järgi mehe ja Issand on teda käskinud olla vürstiks oma
rahvale, sest sina ei ole pidanud, mis Issand sind on käskinud.”
Ja Saamuel võttis kätte ning läks Gilgalist üles Benjamini
Gibeasse; Saul luges aga üle rahva, kes oli tema juures: ligi
kuussada meest.
Saul ja Joonatan, ta poeg, ja rahvas, kes oli nende juures, jäid
Benjamini Gebasse, vilistid aga olid leeri üles löönud Mikmassi.
Ja vilistite leerist läksid hävitajad välja kolmes salgas: üks
salk pöördus Ofra poole Suuali maale,
teine salk pöördus Beet-Hooroni poole ja kolmas salk pöördus raja
poole, mis ulatub üle Seboimi oru kõrbe suunas.
Aga seppa ei leidunud kogu Iisraeli maal, sest vilistid olid
öelnud: „Et heebrealased ei teeks mõõka või piiki!”
Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistite juurde teritama,
igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.
Teritamismaks raudlabidate ja kõblaste pealt oli kaks kolmandikku
seeklit, kolmeharuliste harkide, kirveste ja astlate pealt üks
kolmandik seeklit.
Ja nõnda juhtus sõja ajal, et ei leidunud mõõka ega piiki kogu
rahva käes, kes oli koos Sauli ja Joonataniga, küll oli aga Saulil ja
Joonatanil, ta pojal.
Vilistite valvemeeskond läks Mikmasi kurusse.
Iisraeli üle,
kui ta valis enesele Iisraelist kolm tuhat meest; neist oli
kaks tuhat Sauliga Mikmasis ja Peeteli mäestikus ja tuhat Joonataniga
Benjamini Gibeas; aga ülejäänud rahva oli ta ära saatnud, igaühe oma telki.
Joonatan lõi Gebas olevat vilistite linnaväge ja vilistid said
sellest kuulda. Siis laskis Saul kogu maal sarve puhuda ja öelda:
„Heebrealased kuulgu seda!”
Ja kogu Iisrael kuulis räägitavat, et Saul oli löönud vilistite
linnaväge, samuti ka seda, et Iisrael oli vilistitele muutunud
vastikuks; ja rahvas kutsuti Gilgalisse Saulile järgnema.
Ja vilistid kogunesid sõdima Iisraeli vastu: kolmkümmend tuhat
sõjavankrit, kuus tuhat ratsanikku ja muud rahvast nõnda palju nagu
liiva mere ääres. Nad tulid üles ja asusid leeri Mikmasis,
Beet-Aavenist ida poole.
Iisraeli mehed nägid, et neil tuli kitsas kätte, et rahvas oli
kimbatuses ja puges koobastesse, kibuvitsapõõsastesse,
kaljulõhedesse, keldritesse ja kaevudesse.
Heebrealasi läks ka üle Jordani Gaadi ja Gileadi maale. Aga Saul
oli alles Gilgalis ja kogu rahvas oli värisedes talle järgnenud.
Kui ta oli oodanud seitse päeva, Saamueli poolt määratud ajani,
Saamuel aga Gilgalisse ei tulnud, siis hakkas rahvas tema juurest
laiali valguma.
Siis ütles Saul: „Tooge mulle põletusohver ja tänuohvrid!” Ja ta
ohverdas põletusohvri.
Aga kui ta põletusohvri ohverdamise oli lõpetanud, vaata, siis
tuli Saamuel ja Saul läks temale vastu teda teretama.
Aga Saamuel ütles: „Mis sa oled teinud!” Ja Saul vastas: „Kui ma
nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus ja sina ei tulnud määratud
ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi,
siis ma mõtlesin: Nüüd tulevad vilistid mu vastu alla
Gilgalisse, aga mina ei ole veel Issanda palet leevendanud. Siis ma
söandasin ja ohverdasin põletusohvri.”
Saamuel ütles Saulile: „Sa oled talitanud mõistmatult: sa ei ole
pidanud Issanda, oma Jumala käsku, mis ta sulle andis, sest nüüd
oleks Issand kinnitanud su kuningriigi Iisraelis igaveseks.
Aga nüüd ei jää su kuningriik püsima: Issand on enesele otsinud
oma südame järgi mehe ja Issand on teda käskinud olla vürstiks oma
rahvale, sest sina ei ole pidanud, mis Issand sind on käskinud.”
Ja Saamuel võttis kätte ning läks Gilgalist üles Benjamini
Gibeasse; Saul luges aga üle rahva, kes oli tema juures: ligi
kuussada meest.
Saul ja Joonatan, ta poeg, ja rahvas, kes oli nende juures, jäid
Benjamini Gebasse, vilistid aga olid leeri üles löönud Mikmassi.
Ja vilistite leerist läksid hävitajad välja kolmes salgas: üks
salk pöördus Ofra poole Suuali maale,
teine salk pöördus Beet-Hooroni poole ja kolmas salk pöördus raja
poole, mis ulatub üle Seboimi oru kõrbe suunas.
Aga seppa ei leidunud kogu Iisraeli maal, sest vilistid olid
öelnud: „Et heebrealased ei teeks mõõka või piiki!”
Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistite juurde teritama,
igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.
Teritamismaks raudlabidate ja kõblaste pealt oli kaks kolmandikku
seeklit, kolmeharuliste harkide, kirveste ja astlate pealt üks
kolmandik seeklit.
Ja nõnda juhtus sõja ajal, et ei leidunud mõõka ega piiki kogu
rahva käes, kes oli koos Sauli ja Joonataniga, küll oli aga Saulil ja
Joonatanil, ta pojal.
Vilistite valvemeeskond läks Mikmasi kurusse.