34Kättemaks Diina teotamise pärastKord läks Diina, Lea tütar, kelle Lea oli Jaakobile ilmale
toonud, maa tütreid vaatama.
Aga maa vürsti hiivlase Hamori poeg Sekem nägi teda, võttis tema,
magas ta juures ja naeris ta ära.
Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, ja ta armastas
tütarlast ning rääkis tütarlapsele meelitusi.
Ja Sekem rääkis oma isa Hamoriga, öeldes: „Võta see tüdruk mulle
naiseks!”
Jaakob aga sai kuulda, et ta tütar Diina oli ära teotatud. Aga et
ta pojad olid tema karjaga väljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad
koju tulid.
Ja Hamor, Sekemi isa, läks Jaakobi juurde, et temaga rääkida.
Jaakobi pojad tulid väljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud;
mehed olid nördinud ja nende viha süttis väga põlema, et ta
Jaakobi tütre juures magades oli Iisraelis teinud häbiteo; sest
nõnda ei tohtinud teha.
Ja Hamor rääkis nendega, öeldes: „Mu poja Sekemi hing on
kiindunud teie tütresse. Andke ta ometi temale naiseks!
Saage meiega langudeks, andke meile oma tütreid ja võtke enestele
meie tütreid,
ja jääge meie juurde elama! Maa on lahti teie ees, elage,
rännake ja kodunege siin!”
Ja Sekem ütles tema isale ja vendadele: „Kui ma teie silmis armu
leian, siis annan teile, mida te minult nõuate.
Pange mulle peale ükskõik kui palju mõrsjahinda ja kingitusi: ma
annan, mida te minult nõuate. Andke ainult tütarlaps mulle
naiseks!”
Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile,
rääkides aga kavalasti, sellepärast et ta nende õe Diina oli ära
teotanud,
ja ütlesid neile: „Me ei või teha niisugust asja, et anname oma
õe mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile häbiks.
Ainult sel tingimusel oleme teiega nõus, kui saate meie
sarnaseiks, lastes kõik oma meesterahvad ümber lõigata.
Siis me anname oma tütreid teile ja võtame teie tütreid
enestele, elame üheskoos teiega ja saame üheks rahvaks.
Aga kui te ei võta meid kuulda ega lase endid ümber lõigata,
siis võtame oma tütre ja läheme ära.”
Ja nende sõnad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.
Ja noor mees ei kõhelnud nõnda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi
tütart; ja tema oli lugupeetum kui kõik teised ta isakojas.
Siis Hamor ja ta poeg Sekem läksid oma linna väravasse ja
rääkisid oma linna meestega, öeldes:
„Need mehed on rahuarmastajad meie suhtes. Elagu ja rännaku nad
siin maal! Sest maa, vaata, laiub ju nende ees igat kätt. Siis
võtame enestele naisteks nende tütreid ja anname oma tütreid
neile.
Aga ainult sel tingimusel on mehed meiega nõus meie juures elama
ja saama meiega üheks rahvaks, kui meil kõik meesterahvad ümber
lõigatakse, nõnda nagu nemad ise on ümber lõigatud.
Nende karjad ja varandus ja kõik nende veoloomad, eks need saa
siis meile. Olgem ainult nendega nõus, siis nad asuvad meie
juurde elama!”
Ja nad võtsid kuulda Hamorit ja tema poega Sekemit, kõik, kes ta
linna väravast läbi käisid; ja kõik meesterahvad lõigati ümber,
kõik, kes ta linna väravast läbi käisid.
Aga kolmandal päeval, kui nad olid valudes, võtsid kaks Jaakobi
poega, Siimeon ja Leevi, Diina vennad, kumbki oma mõõga ja
läksid takistamatult linna ja tapsid ära kõik meesterahvad.
Nad tapsid mõõgateraga ka Hamori ja tema poja Sekemi, võtsid
Sekemi kojast Diina ja läksid ära.
Jaakobi pojad tulid haigetele kallale ja riisusid linna,
sellepärast et nad nende õe olid ära teotanud.
Nad võtsid ära nende lambad ja kitsed, veised ja eeslid ja mis iganes
oli linnas või väljal.
Nad viisid ära kõik nende varanduse ja kõik nende lapsed ja
naised, ja riisusid kõik, mis kodades oli.
Aga Jaakob ütles Siimeonile ja Leevile: „Te saadate mind
õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa
elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on vähe mehi: kui
nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume,
niihästi mina kui mu pere!”
Kuid nemad vastasid: „Kas ta siis tohtis talitada meie õega nagu
hooraga?”
toonud, maa tütreid vaatama.
Aga maa vürsti hiivlase Hamori poeg Sekem nägi teda, võttis tema,
magas ta juures ja naeris ta ära.
Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, ja ta armastas
tütarlast ning rääkis tütarlapsele meelitusi.
Ja Sekem rääkis oma isa Hamoriga, öeldes: „Võta see tüdruk mulle
naiseks!”
Jaakob aga sai kuulda, et ta tütar Diina oli ära teotatud. Aga et
ta pojad olid tema karjaga väljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad
koju tulid.
Ja Hamor, Sekemi isa, läks Jaakobi juurde, et temaga rääkida.
Jaakobi pojad tulid väljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud;
mehed olid nördinud ja nende viha süttis väga põlema, et ta
Jaakobi tütre juures magades oli Iisraelis teinud häbiteo; sest
nõnda ei tohtinud teha.
Ja Hamor rääkis nendega, öeldes: „Mu poja Sekemi hing on
kiindunud teie tütresse. Andke ta ometi temale naiseks!
Saage meiega langudeks, andke meile oma tütreid ja võtke enestele
meie tütreid,
ja jääge meie juurde elama! Maa on lahti teie ees, elage,
rännake ja kodunege siin!”
Ja Sekem ütles tema isale ja vendadele: „Kui ma teie silmis armu
leian, siis annan teile, mida te minult nõuate.
Pange mulle peale ükskõik kui palju mõrsjahinda ja kingitusi: ma
annan, mida te minult nõuate. Andke ainult tütarlaps mulle
naiseks!”
Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile,
rääkides aga kavalasti, sellepärast et ta nende õe Diina oli ära
teotanud,
ja ütlesid neile: „Me ei või teha niisugust asja, et anname oma
õe mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile häbiks.
Ainult sel tingimusel oleme teiega nõus, kui saate meie
sarnaseiks, lastes kõik oma meesterahvad ümber lõigata.
Siis me anname oma tütreid teile ja võtame teie tütreid
enestele, elame üheskoos teiega ja saame üheks rahvaks.
Aga kui te ei võta meid kuulda ega lase endid ümber lõigata,
siis võtame oma tütre ja läheme ära.”
Ja nende sõnad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.
Ja noor mees ei kõhelnud nõnda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi
tütart; ja tema oli lugupeetum kui kõik teised ta isakojas.
Siis Hamor ja ta poeg Sekem läksid oma linna väravasse ja
rääkisid oma linna meestega, öeldes:
„Need mehed on rahuarmastajad meie suhtes. Elagu ja rännaku nad
siin maal! Sest maa, vaata, laiub ju nende ees igat kätt. Siis
võtame enestele naisteks nende tütreid ja anname oma tütreid
neile.
Aga ainult sel tingimusel on mehed meiega nõus meie juures elama
ja saama meiega üheks rahvaks, kui meil kõik meesterahvad ümber
lõigatakse, nõnda nagu nemad ise on ümber lõigatud.
Nende karjad ja varandus ja kõik nende veoloomad, eks need saa
siis meile. Olgem ainult nendega nõus, siis nad asuvad meie
juurde elama!”
Ja nad võtsid kuulda Hamorit ja tema poega Sekemit, kõik, kes ta
linna väravast läbi käisid; ja kõik meesterahvad lõigati ümber,
kõik, kes ta linna väravast läbi käisid.
Aga kolmandal päeval, kui nad olid valudes, võtsid kaks Jaakobi
poega, Siimeon ja Leevi, Diina vennad, kumbki oma mõõga ja
läksid takistamatult linna ja tapsid ära kõik meesterahvad.
Nad tapsid mõõgateraga ka Hamori ja tema poja Sekemi, võtsid
Sekemi kojast Diina ja läksid ära.
Jaakobi pojad tulid haigetele kallale ja riisusid linna,
sellepärast et nad nende õe olid ära teotanud.
Nad võtsid ära nende lambad ja kitsed, veised ja eeslid ja mis iganes
oli linnas või väljal.
Nad viisid ära kõik nende varanduse ja kõik nende lapsed ja
naised, ja riisusid kõik, mis kodades oli.
Aga Jaakob ütles Siimeonile ja Leevile: „Te saadate mind
õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa
elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on vähe mehi: kui
nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume,
niihästi mina kui mu pere!”
Kuid nemad vastasid: „Kas ta siis tohtis talitada meie õega nagu
hooraga?”