1 Ja Jaakob läks teele ning jõudis hommikumaa poegade maale.
2 Ta vaatas, ja ennäe, väljal oli kaev. Ja vaata, sealsamas, selle
kõrval, lebas kolm lamba- ja kitsekarja, sest sellest kaevust
joodeti karju; kaevu suul aga oli suur kivi.
3 Kui kõik karjad olid kogunenud sinna, siis veeretati kivi kaevu
suult, joodeti lambaid ja kitsi ning seati kivi tagasi oma paika kaevu
suul.
4 Ja Jaakob küsis neilt: „Vennad, kust te olete?” Ja nad vastasid:
„Me oleme Haaranist.”
5 Siis ta küsis neilt: „Kas tunnete Laabanit, Naahori poega?” Ja
nad vastasid: „Tunneme küll!”
6 Ta küsis neilt: „Kuidas ta käsi käib?” Ja nad vastasid: „Hästi!
Ja näe, sealt tuleb tema tütar Raahel karjaga.”
7 Ta ütles: „Vaata, päike on alles kõrgel, pole veel aeg karja
kokku ajada. Jootke loomi ja minge söötke neid!”
8 Aga nad vastasid: „Me ei saa, enne kui kõik karjad on koos. Siis
veeretatakse kivi kaevu suult ja me saame joota lambaid.”
9 Kui ta alles nendega rääkis, tuli Raahel oma isa karjaga,
sest ta oli neid hoidmas.
10 Ja kui Jaakob nägi Raahelit, oma ema venna Laabani tütart, ja oma
ema venna Laabani karja, siis Jaakob astus ligi ja
veeretas kivi kaevu suult ning jootis oma ema venna Laabani
lambaid.
11 Siis Jaakob suudles Raahelit, tõstis häält ja nuttis.
12 Ja Jaakob andis Raahelile teada, et ta on tema isa sugulane ja
Rebeka poeg; ja Raahel jooksis ning teatas oma isale.
13 Ja kui Laaban kuulis sõnumit oma õepojast Jaakobist, siis ta
jooksis temale vastu, kaelustas ja suudles teda ning viis ta oma
kotta; ja ta jutustas Laabanile kõik, mis oli sündinud.
14 Siis ütles Laaban temale: „Sa oled tõesti minu luu ja liha!” Ja
ta jäi tema juurde kuuks ajaks.
15 Ja Laaban ütles Jaakobile: „Kas sa sellepärast, et oled mu
sugulane, peaksid mind teenima ilma palgata? Nimeta mulle oma
palk!”
16 Laabanil aga oli kaks tütart; vanema nimi oli Lea ja noorema
nimi oli Raahel.
17 Leal olid läiketa silmad, aga Raahel oli jumekas ja ilusa
välimusega.
18 Jaakob armastas Raahelit, seepärast ta ütles: „Ma teenin sind
seitse aastat su noorema tütre Raaheli pärast!”
19 Laaban vastas: „Ma annan ta parem sinule kui mõnele teisele
mehele. Jää minu juurde!”
20 Ja Jaakob teenis Raaheli pärast seitse aastat, ja need olid tema
silmis nagu üksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas.
21 Siis Jaakob ütles Laabanile: „Anna mu naine mulle kätte, sest
aeg on täis, et ma võin minna tema juurde!”
22 Laaban koguski kokku kõik selle paiga mehed ja tegi peo.
23 Aga õhtul ta võttis oma tütre Lea ja viis selle tema juurde; ja
Jaakob heitis ta juurde.
24 Ja Laaban andis oma teenija Silpa oma tütrele Leale teenijaks.
25 Jõudis hommik, ja vaata, see oli Lea! Siis ütles Jaakob
Laabanile: „Mis sa mulle oled teinud! Eks ma ole Raaheli pärast
sind teeninud? Mispärast sa mind petsid?”
26 Aga Laaban vastas: „Ei ole meie pool kombeks anda noorem enne
vanemat.
27 Pea sellega pulmanädal ära, siis me anname ka teise sulle
teenistuse eest, kui sa mind veel teist seitse aastat teenid!”
28 Ja Jaakob tegi nõnda ning pidas sellega pulmanädala ära, siis ta
andis oma tütre Raaheli temale naiseks.
29 Ja Laaban andis oma teenija Billa oma tütrele Raahelile
teenijaks.
30 Siis Jaakob heitis ka Raaheli juurde, ta armastas ju Raahelit
ikkagi rohkem kui Lead; ja ta teenis Laabanit veel teist seitse
aastat.
31 Ent kui Issand nägi, et Lea hüljati, siis ta avas tema üsa;
Raahel aga oli viljatu.
32 Ja Lea jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning pani temale
nimeks Ruuben, sest ta ütles: „Issand on mu alandust näinud.
Küllap mu mees hakkab nüüd mind armastama!”
33 Ja ta jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles:
„Issand on kuulnud, et mind hüljati. Seepärast on ta mulle ka
selle andnud.” Ja ta pani temale nimeks Siimeon.
34 Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles:
„Nüüd viimaks mu mees kiindub minusse, sest ma olen temale kolm
poega ilmale toonud!” Seepärast pandi sellele nimeks Leevi.
35 Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles:
„Nüüd ma kiidan Issandat!” Seepärast ta pani temale nimeks
Juuda. Siis ta lakkas sünnitamast.