1 Aga maal oli nälg pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami
päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistite kuninga Abimeleki
juurde Gerarisse.
2 Ja Issand ilmutas ennast temale ning ütles: „Ära mine alla
Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin!
3 Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest
sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet,
mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile.
4 Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik
need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,
5 sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin
pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi.”
6 Ja Iisak jäi elama Gerarisse.
7 Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: „See
on mu õde.” Sest ta kartis öelda: „Mu naine”, mõeldes ise:
„Muidu kohalikud mehed tapavad mu Rebeka pärast, sest ta on
ilusa välimusega.”
8 Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek,
vilistite kuningas, kord aknast välja ja nägi, et Iisak
hellitas oma naist Rebekat.
9 Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: „Vaata, ta on tõepoolest su
naine! Kuidas sa siis võisid öelda: Ta on mu õde?” Ja Iisak
vastas temale: „Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast
surema.”
10 Aga Abimelek ütles: „Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti
oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid
meie peale toonud süü!”
11 Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: „Kes puudutab seda
meest ja tema naist, peab surema!”
12 Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest
Issand õnnistas teda.
13 Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud
väga rikkaks.
14 Ja temal oli lamba- ja kitsekarju ja veisekarju ja palju peret,
nõnda et vilistid teda kadestasid.
15 Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, mis
tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil.
16 Ja Abimelek ütles Iisakile: „Mine ära meie juurest, sest sa oled
saanud meist palju vägevamaks!”
17 Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu
ning elas seal.
18 Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami
päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid
kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa
neile oli pannud.
19 Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava
veega kaevu,
20 siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: „Vesi
on meie oma!” Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et
nad temaga olid tülitsenud.
21 Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka;
ja sellele ta pani nimeks Sitna.
22 Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle
pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning
ütles: „Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin
maal olla viljakad.”
23 Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse.
24 Ja Issand ilmutas ennast temale selsamal ööl ning ütles:
„Mina olen su isa Aabrahami Jumal.
Ära karda, sest ma olen sinuga
ja õnnistan sind!
Ma teen su soo paljuks
oma sulase Aabrahami pärast.”
25 Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Issanda nime ja lõi
sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.
26 Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja
väepealik Piikoliga.
27 Aga Iisak ütles neile: „Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate
mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!”
28 Ja nemad vastasid: „Me näeme selgesti, et Issand on sinuga.
Seepärast me ütleme: Olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel,
ja me teeme sinuga lepingu,
29 et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole
puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära
saatnud. Sina oled ju nüüd Issanda õnnistatu!”
30 Siis ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid.
31 Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis
Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga.
32 Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale
kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: „Me
leidsime vett.”
33 Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks
tänapäevani Beer-Seba.
34 Kui Eesav oli nelikümmend aastat vana, võttis ta naiseks
Juuditi, hett Beeri tütre, ja Baasmati, hett Eeloni tütre.
35 Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.