1 Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand
toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud:
2 Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas
eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.
3 Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara
temale ilmale tõi, Iisak nimeks.
4 Ja Aabraham lõikas ümber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane
oli, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.
5 Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis.
6 Aga Saara ütles: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest
kuuleb, naerab mind!”
7 Ja ta ütles: „Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara
imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas
eas!”
8 Laps kasvas ja võõrutati; ja Aabraham tegi suure peo Iisaki
võõrutamispäeval.
9 Kui Saara nägi mängimas egiptlanna Haagari poega, kelle see
Aabrahamile oli ilmale toonud,
10 siis ta ütles Aabrahamile: „Kihuta minema see teenija ja tema
poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja
Iisakiga!”
11 See kõne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta väga paha.
12 Aga Jumal ütles Aabrahamile: „Ärgu olgu see su silmis paha ei
poisi ega su teenija kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb,
kuula ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!
13 Aga ka teenija poja teen ma rahvaks, sest ta on ju sinu
järeltulija.”
14 Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning
andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja
saatis ta minema. Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.
15 Kui vesi lähkrist lõppes, siis ta jättis lapse ühe põõsa alla
16 ja läks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest
ta ütles: „Ma ei või näha lapse surma!” Nõnda ta istus temaga
kohastikku, tõstis häält ja nuttis.
17 Aga Jumal kuulis poisi häält ja Jumala ingel hüüdis taevast
Haagarit ning ütles temale: „Mis sul viga on, Haagar? Ära
karda, sest Jumal on kuulnud poisi häält seal, kus ta on.
18 Tõuse, tõsta poiss üles ja võta ta käekõrvale, sest ma tahan
temast teha suure rahva!”
19 Ja Jumal tegi ta silmad lahti, nõnda et ta nägi ühte veekaevu; ta
läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.
20 Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas kõrbes, ja temast sai
ammukütt.
21 Ta elas Paarani kõrbes; ja ta ema võttis temale Egiptusemaalt
naise.
22 Sel ajal rääkisid Abimelek ja tema väepealik Piikol Aabrahamiga,
öeldes: „Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.
23 Ja nüüd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega
mu lapsi ja lapselapsi! Heateo pärast, mis ma sulle tegin, tee
seda mulle ja maale, kus sa võõrana elad!”
24 Ja Aabraham ütles: „Ma vannun!”
25 Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu pärast, mille Abimeleki
sulased väevõimuga olid ära võtnud.
26 Kuid Abimelek vastas: „Mina ei tea, kes seda tegi. Sina pole
mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne
kui täna.”
27 Siis Aabraham võttis lambaid, kitsi ja veiseid ja andis
Abimelekile; ja nad mõlemad sõlmisid lepingu.
28 Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,
29 küsis Abimelek Aabrahamilt: „Milleks on siin need seitse talle,
keda sa oled eraldi pannud?”
30 Ja tema vastas: „Sa pead need seitse talle minu käest võtma
tõendina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!”
31 Seepärast hüütakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad mõlemad
andsid seal vande.
32 Nõnda sõlmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema
väepealik Piikol tõusid ja läksid tagasi vilistite maale.
33 Aabraham aga istutas Beer-Sebasse ühe tamariskipuu ja hüüdis
seal appi Issanda, igavese Jumala nime.
34 Ja Aabraham elas võõrana vilistite maal kaua aega.