5Sõjakäik idumealaste ja ammonlaste vastuAga kui ümberkaudu elavad paganad kuulsid, et altar oli ehitatud
ja pühamu oli pühitsetud nagu ennegi, siis nad vihastasid väga.
Nad otsustasid hävitada Jaakobi soo, kes elas nende
keskel, ja nad hakkasid rahva hulgas tapma ja hävitama.
Juudas sõdis siis Eesavi järeltulijate vastu Idumeas
Akrabattene paikkonnas, sest need piirasid Iisraeli. Ta tekitas neile
suure kaotuse, alistas nad ja võttis neilt saaki.
Ta meenutas ka Bajani poegade kuritegu; need olid rahvale
püüniseks ja lõksuks, varitsedes teede peal.
Ta sulges nad nende tornidesse, piiras neid ja hävitas nad
sootuks, põletades nende tornid koos kõigiga, kes sees olid.
Siis ta läks edasi ammonlaste juurde ja kohtas seal tugevat
sõjaväge ning palju rahvast Timoteose juhtimisel.
Ta pidas nende vastu palju lahinguid, lõi nad puruks
ja võitis nad.
Ja olles vallutanud Jaaseri ning selle tütarlinnad, pöördus ta
tagasi Juudamaale.
Ettevalmistus uuteks sõjakäikudeksSiis kogunesid Gileadi paganad Iisraeli laste vastu, kes elasid nende
alal, et neid hävitada. Need aga põgenesid Datema kindlusesse.
Nad saatsid kirju Juudale ja tema vendadele, teatades:
„Meie ümberkaudsed paganad on kogunenud meie vastu, et meid hävitada.
Nad valmistuvad tulema, et vallutada kindlus, kuhu oleme
põgenenud, ja Timoteos on nende sõjaväe juht.
Tule siis nüüd ja päästa meid nende käest, sest meist on juba
paljud langenud!
Kõik meie vennad, kes elasid Toobimaal, on tapetud, nende
naised ja lapsed ning vara on ära viidud. Seal on surmatud ligi
tuhat meest.”
Kui kirja parajasti loeti, vaata, siis tulid teised käskjalad
Galileast, riided lõhki käristatud, tuues samasuguseid sõnumeid,
üteldes, et nende vastu on kogunetud Ptolemaisist, Tüürosest ja
Siidonist, ka kogu paganlikust Galileast, et neid hävitada.
Kui Juudas ja rahvas neid sõnumeid kuulsid, siis kogunes suur
rahvakogu nõu pidama, mida tuleks teha oma vendade heaks, kes olid
kitsikuses ja sõjaohus.
Ja Juudas ütles oma vennale Siimonile: „Vali enesele mehi, mine
ja päästa oma Galileas olevad vennad! Mina ja mu vend Joonatan
läheme aga Gileadi.”
Ta jättis Joosepi, Sakariase poja, ja rahvajuhi Asarja koos
ülejäänud sõjaväega Juudamaale selle kaitseks.
Ja ta käskis neid, üteldes: „Juhtige seda rahvast, aga ärge
hakake sõdima paganate vastu, enne kui oleme tagasi tulnud!”
Siimonile jaotati kolm tuhat meest Galileasse minekuks,
Juudale aga kaheksa tuhat meest Gileadi jaoks.
Võitlused Galileas ja GileadisSiimon läks siis Galileasse ja pidas palju lahinguid paganate
vastu. Ta lõi paganad pihuks ja põrmuks
ning ajas neid taga kuni Ptolemaisi väravani. Paganaid langes
ligi kolm tuhat meest ja ta võttis neilt saaki.
Siis ta võttis enesega kaasa Galileas ja Arbattas olevad juudid,
ka nende naised ja lapsed ning kõik, mis neil oli, ja viis nad
Juudamaale suure rõõmuga.
Aga Juudas Makkabi ja Joonatan, tema vend, läksid üle Jordani
ja käisid kolm päevateekonda kõrbes.
Seal kohtasid nad nabatlasi, kes neid sõbralikult vastu võtsid
ja neile jutustasid kõigest, mis Gileadis oli nende vendadega
juhtunud,
ja et paljud neist on suletud Bosrasse, Beserisse, Alemasse,
Hasfosse, Makedisse ja Karnaimi - need kõik on kindlad ja suured
linnad;
et teisteski Gileadi linnades on sissepiiratuid. Homseks on
otsustatud kindluste ründamine ja vallutamine ning kõigi nende
hävitamine samal päeval.
Juudas koos oma sõjaväega pöördus siis otsekohe kõrbe,
Beserisse viivale teele. Ta vallutas linna, tappis kõik mehed
mõõgateraga, võttis saagiks kogu nende varanduse ja põletas linna
tulega.
Aga öösel läks ta sealt ära ja tuli kindluse juurde.
Kui siis hommik koitis, tõstsid nad silmad üles, ja vaata, seal
oli loendamatult palju rahvast kandmas redeleid ja seadmeid kindluse
vallutamiseks, olles juba sõdimas seesolijate vastu.
Kui Juudas nägi, et võitlus oli alanud ja lärm tõusis linnas
taevani pasuna puhumise ja suure kisa saatel,
siis ta ütles oma sõjameestele: „Täna sõdige oma vendade
eest!”
Ja ta ründas selja tagant kolme väeosaga. Nad puhusid pasunaid ja
hüüdsid palvesõnu.
Aga kui Timoteose sõjavägi märkas, et see oli Makkabi, siis nad
põgenesid tema eest. Ja tema tekitas neile suure kaotuse ning sel
päeval langes neist kaheksa tuhat meest.
Seejärel pöördus ta Alema vastu, ründas seda ja vallutas selle,
tappis kõik mehed, võttis saagiks nende varanduse ja põletas
linna.
Sealt läks ta edasi ja vallutas Hasfo, Makedi, Bosra ning teised
Gileadi linnad.
Pärast neid sündmusi kogus Timoteos uue sõjaväe ja lõi leeri
üles Rafooni ette, teisele poole mägioja.
Juudas läkitas aga mehi leeri uurima. Need teatasid temale,
üteldes: „Kõik meie ümberkaudsed paganad on kogunenud tema juurde, väga
suur sõjavägi.
Araablasigi on ta enesele abiks palganud ja need on leeri
üles löönud teisele poole mägioja, olles valmis tulema võitlusse sinu
vastu.” Siis läks Juudas neile vastu.
Kui Juudas ja tema sõjavägi lähenesid voolavale mägiojale, siis
ütles Timoteos oma sõjaväe pealikuile: „Kui tema tuleb enne üle meie
juurde, siis me ei suuda talle vastu seista, sest ta on meist vägevam.
Aga kui ta kardab ja jääb leeri teisele poole jõge, siis läheme meie
üle tema juurde ja võidame tema.”
Kui Juudas voolavale mägiojale oli lähenenud, siis ta paigutas
kirjatundjad oja kaldale ja käskis neid, üteldes: „Ärge laske ühtki
inimest leeri jääda, vaid kõik mingu sõdima!”
Siis läks ta ise esimesena üle ja kogu rahvas tema järel. Ta lõi
laiali kõik paganad, kes viskasid maha oma sõjariistad ja põgenesid
Karnaimi pühapaika.
Seejärel vallutasid nad linna ja põletasid tulega pühamu koos
kõigi seesolijatega. Nõnda alistati Karnaim ja nad ei suutnud enam
Juudale vastu panna.
Juudas kogus nüüd kõik Gileadis olevad Iisraeli lapsed, väikesed
ja suured, nende naised ja lapsed ning varanduse, väga suure
inimhulga, Juudamaale minekuks.
Ja nad tulid kuni Efronini. See on suur linn kitsa tee suudmes,
väga hästi kindlustatud. Sellest ei saanud mööduda ei paremalt ega
vasakult,
vaid tuli minna otse läbi.
Aga linna elanikud sulgesid neile tee ja kuhjasid väravate taha
kive.
Juudas läkitas siis neile rahusõnumeid, üteldes: „Meie tahame
sinu maast läbi minna, et jõuda oma maale. Ükski ei tee teile kurja,
me läheme ainult jalgsi läbi.” Nemad aga ei tahtnud temale avada.
Juudas käskis nüüd leeris kuulutada, et igaüks peab jääma paika,
kus ta parajasti on.
Ja sõjamehed jäid paigale. Siis nad sõdisid linna vastu kogu
selle päeva ja kogu öö ja linn anti tema kätte.
Ja ta hukkas mõõgateraga kõik mehed, hävitas linna,
võttis selle varanduse ja läks linnast läbi üle tapetute.
Siis nad läksid üle Jordani suurele lagendikule, mis on vastu
Beet-Seani.
Ja Juudas kogus mahajäänuid ning ergutas rahvast kogu teekonnal,
kuni ta jõudis Juudamaale.
Siis nad läksid üles Siioni mäele hõiskamise ja rõõmuga ning
ohverdasid põletusohvreid, et teekonnal - kuni õnneliku tagasitulekuni
- ei olnud ükski neist langenud.
Kaotus Jamnia juuresAga neil päevil kui Juudas Joonataniga oli Gileadimaal ja tema
vend Siimon Galileas Ptolemaisi ees,
said Joosep, Sakariase poeg, ja Asarja, sõjaväe pealik, kuulda
kangelastegudest ja võitlustest, mis teistel olid olnud.
Siis nad ütlesid: „Teeme ka meie endile nime ja läheme sõdima
paganate vastu, kes meil ümberkaudu on!”
Nad andsid käsu sõjameestele, kes neile allusid, ning
läksid Jamnia poole.
Aga Gorgias ja tema mehed tulid linnast välja sõdima nende
vastu.
Joosep ja Asarja löödi põgenema ja neid aeti taga kuni Juudamaa
piirideni. Sel päeval langes Iisraeli rahvast ligi kaks tuhat
meest.
Nõnda sai rahvas suure kaotuse, sest nad ei olnud kuulda võtnud
Juudast ja tema vendi, vaid arvasid ise teha võivat kangelastegusid.
Nemad aga ei olnud nende meeste soost, kelle käte varal
Iisrael päästeti.
Edu Idumeas ja vilistite maalAga seda meest Juudast ja tema vendi austati väga kogu Iisraelis ning
kõigi paganate keskel, kus iganes tema nime kuuldi.
Ja tema juurde koguneti õnne soovima.
Pärast seda läks Juudas koos vendadega sõdima Eesavi järglaste
vastu lõunapoolsel maal. Ta lõi Hebronit ja selle tütarlinnu,
kiskus maha selle kindluse ja põletas ära tornid, mis olid ümberringi.
Seejärel asus ta teele, et minna vilistite maale. Ja ta läks
Marisast läbi.
Sel ajal langes lahingus preestreid, kes tahtsid teha
kangelastegusid, minnes aga võitlusse mõtlematult.
Juudas pöördus nüüd Asdodisse vilistite maal, kiskus maha nende
altarid, põletas nende jumalakujud, riisus linnade varandused ja
läks tagasi Juudamaale.
ja pühamu oli pühitsetud nagu ennegi, siis nad vihastasid väga.
Nad otsustasid hävitada Jaakobi soo, kes elas nende
keskel, ja nad hakkasid rahva hulgas tapma ja hävitama.
Juudas sõdis siis Eesavi järeltulijate vastu Idumeas
Akrabattene paikkonnas, sest need piirasid Iisraeli. Ta tekitas neile
suure kaotuse, alistas nad ja võttis neilt saaki.
Ta meenutas ka Bajani poegade kuritegu; need olid rahvale
püüniseks ja lõksuks, varitsedes teede peal.
Ta sulges nad nende tornidesse, piiras neid ja hävitas nad
sootuks, põletades nende tornid koos kõigiga, kes sees olid.
Siis ta läks edasi ammonlaste juurde ja kohtas seal tugevat
sõjaväge ning palju rahvast Timoteose juhtimisel.
Ta pidas nende vastu palju lahinguid, lõi nad puruks
ja võitis nad.
Ja olles vallutanud Jaaseri ning selle tütarlinnad, pöördus ta
tagasi Juudamaale.
Ettevalmistus uuteks sõjakäikudeksSiis kogunesid Gileadi paganad Iisraeli laste vastu, kes elasid nende
alal, et neid hävitada. Need aga põgenesid Datema kindlusesse.
Nad saatsid kirju Juudale ja tema vendadele, teatades:
„Meie ümberkaudsed paganad on kogunenud meie vastu, et meid hävitada.
Nad valmistuvad tulema, et vallutada kindlus, kuhu oleme
põgenenud, ja Timoteos on nende sõjaväe juht.
Tule siis nüüd ja päästa meid nende käest, sest meist on juba
paljud langenud!
Kõik meie vennad, kes elasid Toobimaal, on tapetud, nende
naised ja lapsed ning vara on ära viidud. Seal on surmatud ligi
tuhat meest.”
Kui kirja parajasti loeti, vaata, siis tulid teised käskjalad
Galileast, riided lõhki käristatud, tuues samasuguseid sõnumeid,
üteldes, et nende vastu on kogunetud Ptolemaisist, Tüürosest ja
Siidonist, ka kogu paganlikust Galileast, et neid hävitada.
Kui Juudas ja rahvas neid sõnumeid kuulsid, siis kogunes suur
rahvakogu nõu pidama, mida tuleks teha oma vendade heaks, kes olid
kitsikuses ja sõjaohus.
Ja Juudas ütles oma vennale Siimonile: „Vali enesele mehi, mine
ja päästa oma Galileas olevad vennad! Mina ja mu vend Joonatan
läheme aga Gileadi.”
Ta jättis Joosepi, Sakariase poja, ja rahvajuhi Asarja koos
ülejäänud sõjaväega Juudamaale selle kaitseks.
Ja ta käskis neid, üteldes: „Juhtige seda rahvast, aga ärge
hakake sõdima paganate vastu, enne kui oleme tagasi tulnud!”
Siimonile jaotati kolm tuhat meest Galileasse minekuks,
Juudale aga kaheksa tuhat meest Gileadi jaoks.
Võitlused Galileas ja GileadisSiimon läks siis Galileasse ja pidas palju lahinguid paganate
vastu. Ta lõi paganad pihuks ja põrmuks
ning ajas neid taga kuni Ptolemaisi väravani. Paganaid langes
ligi kolm tuhat meest ja ta võttis neilt saaki.
Siis ta võttis enesega kaasa Galileas ja Arbattas olevad juudid,
ka nende naised ja lapsed ning kõik, mis neil oli, ja viis nad
Juudamaale suure rõõmuga.
Aga Juudas Makkabi ja Joonatan, tema vend, läksid üle Jordani
ja käisid kolm päevateekonda kõrbes.
Seal kohtasid nad nabatlasi, kes neid sõbralikult vastu võtsid
ja neile jutustasid kõigest, mis Gileadis oli nende vendadega
juhtunud,
ja et paljud neist on suletud Bosrasse, Beserisse, Alemasse,
Hasfosse, Makedisse ja Karnaimi - need kõik on kindlad ja suured
linnad;
et teisteski Gileadi linnades on sissepiiratuid. Homseks on
otsustatud kindluste ründamine ja vallutamine ning kõigi nende
hävitamine samal päeval.
Juudas koos oma sõjaväega pöördus siis otsekohe kõrbe,
Beserisse viivale teele. Ta vallutas linna, tappis kõik mehed
mõõgateraga, võttis saagiks kogu nende varanduse ja põletas linna
tulega.
Aga öösel läks ta sealt ära ja tuli kindluse juurde.
Kui siis hommik koitis, tõstsid nad silmad üles, ja vaata, seal
oli loendamatult palju rahvast kandmas redeleid ja seadmeid kindluse
vallutamiseks, olles juba sõdimas seesolijate vastu.
Kui Juudas nägi, et võitlus oli alanud ja lärm tõusis linnas
taevani pasuna puhumise ja suure kisa saatel,
siis ta ütles oma sõjameestele: „Täna sõdige oma vendade
eest!”
Ja ta ründas selja tagant kolme väeosaga. Nad puhusid pasunaid ja
hüüdsid palvesõnu.
Aga kui Timoteose sõjavägi märkas, et see oli Makkabi, siis nad
põgenesid tema eest. Ja tema tekitas neile suure kaotuse ning sel
päeval langes neist kaheksa tuhat meest.
Seejärel pöördus ta Alema vastu, ründas seda ja vallutas selle,
tappis kõik mehed, võttis saagiks nende varanduse ja põletas
linna.
Sealt läks ta edasi ja vallutas Hasfo, Makedi, Bosra ning teised
Gileadi linnad.
Pärast neid sündmusi kogus Timoteos uue sõjaväe ja lõi leeri
üles Rafooni ette, teisele poole mägioja.
Juudas läkitas aga mehi leeri uurima. Need teatasid temale,
üteldes: „Kõik meie ümberkaudsed paganad on kogunenud tema juurde, väga
suur sõjavägi.
Araablasigi on ta enesele abiks palganud ja need on leeri
üles löönud teisele poole mägioja, olles valmis tulema võitlusse sinu
vastu.” Siis läks Juudas neile vastu.
Kui Juudas ja tema sõjavägi lähenesid voolavale mägiojale, siis
ütles Timoteos oma sõjaväe pealikuile: „Kui tema tuleb enne üle meie
juurde, siis me ei suuda talle vastu seista, sest ta on meist vägevam.
Aga kui ta kardab ja jääb leeri teisele poole jõge, siis läheme meie
üle tema juurde ja võidame tema.”
Kui Juudas voolavale mägiojale oli lähenenud, siis ta paigutas
kirjatundjad oja kaldale ja käskis neid, üteldes: „Ärge laske ühtki
inimest leeri jääda, vaid kõik mingu sõdima!”
Siis läks ta ise esimesena üle ja kogu rahvas tema järel. Ta lõi
laiali kõik paganad, kes viskasid maha oma sõjariistad ja põgenesid
Karnaimi pühapaika.
Seejärel vallutasid nad linna ja põletasid tulega pühamu koos
kõigi seesolijatega. Nõnda alistati Karnaim ja nad ei suutnud enam
Juudale vastu panna.
Juudas kogus nüüd kõik Gileadis olevad Iisraeli lapsed, väikesed
ja suured, nende naised ja lapsed ning varanduse, väga suure
inimhulga, Juudamaale minekuks.
Ja nad tulid kuni Efronini. See on suur linn kitsa tee suudmes,
väga hästi kindlustatud. Sellest ei saanud mööduda ei paremalt ega
vasakult,
vaid tuli minna otse läbi.
Aga linna elanikud sulgesid neile tee ja kuhjasid väravate taha
kive.
Juudas läkitas siis neile rahusõnumeid, üteldes: „Meie tahame
sinu maast läbi minna, et jõuda oma maale. Ükski ei tee teile kurja,
me läheme ainult jalgsi läbi.” Nemad aga ei tahtnud temale avada.
Juudas käskis nüüd leeris kuulutada, et igaüks peab jääma paika,
kus ta parajasti on.
Ja sõjamehed jäid paigale. Siis nad sõdisid linna vastu kogu
selle päeva ja kogu öö ja linn anti tema kätte.
Ja ta hukkas mõõgateraga kõik mehed, hävitas linna,
võttis selle varanduse ja läks linnast läbi üle tapetute.
Siis nad läksid üle Jordani suurele lagendikule, mis on vastu
Beet-Seani.
Ja Juudas kogus mahajäänuid ning ergutas rahvast kogu teekonnal,
kuni ta jõudis Juudamaale.
Siis nad läksid üles Siioni mäele hõiskamise ja rõõmuga ning
ohverdasid põletusohvreid, et teekonnal - kuni õnneliku tagasitulekuni
- ei olnud ükski neist langenud.
Kaotus Jamnia juuresAga neil päevil kui Juudas Joonataniga oli Gileadimaal ja tema
vend Siimon Galileas Ptolemaisi ees,
said Joosep, Sakariase poeg, ja Asarja, sõjaväe pealik, kuulda
kangelastegudest ja võitlustest, mis teistel olid olnud.
Siis nad ütlesid: „Teeme ka meie endile nime ja läheme sõdima
paganate vastu, kes meil ümberkaudu on!”
Nad andsid käsu sõjameestele, kes neile allusid, ning
läksid Jamnia poole.
Aga Gorgias ja tema mehed tulid linnast välja sõdima nende
vastu.
Joosep ja Asarja löödi põgenema ja neid aeti taga kuni Juudamaa
piirideni. Sel päeval langes Iisraeli rahvast ligi kaks tuhat
meest.
Nõnda sai rahvas suure kaotuse, sest nad ei olnud kuulda võtnud
Juudast ja tema vendi, vaid arvasid ise teha võivat kangelastegusid.
Nemad aga ei olnud nende meeste soost, kelle käte varal
Iisrael päästeti.
Edu Idumeas ja vilistite maalAga seda meest Juudast ja tema vendi austati väga kogu Iisraelis ning
kõigi paganate keskel, kus iganes tema nime kuuldi.
Ja tema juurde koguneti õnne soovima.
Pärast seda läks Juudas koos vendadega sõdima Eesavi järglaste
vastu lõunapoolsel maal. Ta lõi Hebronit ja selle tütarlinnu,
kiskus maha selle kindluse ja põletas ära tornid, mis olid ümberringi.
Seejärel asus ta teele, et minna vilistite maale. Ja ta läks
Marisast läbi.
Sel ajal langes lahingus preestreid, kes tahtsid teha
kangelastegusid, minnes aga võitlusse mõtlematult.
Juudas pöördus nüüd Asdodisse vilistite maal, kiskus maha nende
altarid, põletas nende jumalakujud, riisus linnade varandused ja
läks tagasi Juudamaale.