2Mattatias ja tema pojadNeil päevil tõusis Mattatias, Siimeoni poja Johannese poeg,
preester Joojaribi poegade hulgast Jeruusalemmast. Ta elas aga
Moodeinis.
Ja temal oli viis poega: Johannes, keda hüüti Gaddiks,
Siimon, keda hüüti Tassiks,
Juudas, keda hüüti Makkabiks,
Eleasar, keda hüüti Avaraniks, Joonatan, keda hüüti Apfuseks.
Kui tema nägi neid pühaduseteotusi, mis Juudas ja Jeruusalemmas
sündisid,
siis ta ütles: „Häda mulle!
Miks olen sündinud nägema
oma rahva hukkumist
ja püha linna hävingut,
istudes siin jõude,
kui linn on antud vaenlastele
ja pühakoda võõraste kätte?
Tema templist on saanud
otsekui põlatud mees,
selle toredad riistad on saagiks viidud.
Tema lapsukesed on tapetud tänavail,
noored mehed vaenlase mõõgaga.
Kas on rahvast, kes ei ole
vallutanud tema kuningriiki
ega ole võtnud temalt saaki?
Kõik tema ehted on röövitud,
vabast on saanud ori.
Jah, vaata, mis meile oli püha,
mis meile oli ilus ja uhke,
see on hävitatud
ja paganad on seda teotanud.
Milleks me veel elame?”
Ja Mattatias ja tema pojad käristasid oma riided lõhki, panid
endile kotiriide ümber ja leinasid väga.
Võõras ohvritalitus MoodeinisKuninga saadikud, kes pidid sundima usust taganemisele, tulid
Moodeini linna, et seal hakataks ohverdama.
Ja paljud Iisraelist ühinesid nendega. Aga ka Mattatias ja tema
pojad olid kokku tulnud.
Ja kuninga saadikud hakkasid rääkima ning ütlesid Mattatiasele:
„Sina oled juht, austatud ja suur selles linnas ja sul on
toetus poegade ja vendade poolt.
Astu nüüd esimesena ette ja tee kuninga käsu järgi, nõnda nagu
on teinud kõik rahvad ja Juuda mehed ning need, kes Jeruusalemma on
alles jäänud. Siis saate sina ja sinu pojad kuninga sõpradeks ja sind
ning sinu poegi austatakse hõbeda ja kullaga ning paljude
kingitustega.”
Mattatias aga vastas ja ütles valju häälega: „Isegi kui kõik
rahvad kuninga valitsuse all oleval alal teda kuulda võtavad,
nõnda et igaüks loobub oma vanemate jumalateenistusest ja alistub tema
käskudele,
siis mina ja minu pojad ja minu vennad tahame käia oma
vanemate lepingu kohaselt.
Hoitagu meid loobumast Seadusest ja korraldustest!
Meie ei võta seda kuninga sõna kuulda, et me oma
jumalateenistusest kalduksime kõrvale, paremale või vasakule.”
Usust taganeja tapetakse, tapja põgenebKui ta need sõnad oli ütelnud, siis astus ette üks Juuda mees
kõigi nähes ja hakkas ohverdama Moodeini altaril kuninga käsu
kohaselt.
Kui Mattatias seda nägi, siis ta vihastas ja tema sisemus kees.
Õigusega tõusis temas viha. Ta jooksis ning tappis mehe altari
juures.
Ka kuningamehe, kes sundis ohverdama, tappis ta selsamal
viivul. Ja ta lõhkus altari.
Ta vihastas Seaduse kaitseks, tehes nagu Piinehas oli teinud
Simriga, Salu pojaga.
Ja Mattatias hüüdis linnas valju häälega, üteldes: „Igaüks, kes
tahab kindlaks jääda Seadusele ja lepingule, tulgu minu järel!”
Tema ja ta pojad põgenesid siis mägedesse ning jätsid linna maha
kõik, mis neil oli.
Hingamispäeva pühitsemine pannakse proovileSiis ka paljud, kes nõudsid õigust ja õiglust, läksid kõrbe, et elada
seal,
nemad ise, nende lapsed ja naised ning nende karjad, sest vaen
nende vastu süvenes üha.
Kuningameestele ja neile väehulkadele, kes olid Jeruusalemmas,
Taaveti linnas, anti aga teada, et mehed, kes olid põlanud kuninga
käsku, olid läinud kõrbe koobastesse.
Paljud jooksid siis neile järele ja leidnud nad, lõid leeri
üles nende vastu ja valmistusid nendega sõdima hingamispäeval.
Nad ütlesid neile: „Küllalt nüüd! Tulge välja, tehke kuninga
sõna järgi, siis te jääte elama!”
Need aga vastasid: „Meie ei tule välja ega tee kuninga sõna
järgi, et peaksime teotama hingamispäeva.”
Ja nad hakkasid nendega sõdima.
Need aga ei hakanud vastu, ei visanud mitte kivigi nende
poole ega sulgenud koopaid,
vaid ütlesid: „Meie kõik tahame surra oma vagaduses. Taevas ja
maa on meie tunnistajad, et teie meid ülekohtuselt tapate.”
Teised alustasid aga hingamispäeval sõda nende vastu, ja nõnda
nad surid, nemad ja nende naised ja lapsed ning nende karjad, ligi
tuhat inimhinge.
Mattatias pooldajatega alustab võitlustKui Mattatias ja tema sõbrad sellest teada said, siis nad
leinasid nende pärast väga.
Ja nad ütlesid üksteisele: „Kui meie kõik teeme nõnda, nagu meie
vennad tegid, ega võitle paganate vastu oma hinge ja õiguste eest, siis
nad hävitavad meid varsti maa pealt.”
Selsamal päeval nad otsustasid, üteldes: „Meie võitleme
igaühe vastu, kes tuleb meiega sõdima hingamispäeval, et me
kõik ei sureks, nõnda nagu surid meie vennad koobastes.”
Siis kogunes nende juurde jõuk hassiide, vapraid võitlejaid
Iisraelist, igaüks neist ustav Seadusele.
Ja kõik, kes vaenu eest põgenesid, ühinesid nendega ning said
neile toeks.
Nõnda moodustasid nad sõjaväe ning oma vihas ja raevus lõid nad
maha patused ja ülekohtused mehed. Ülejäänud põgenesid aga paganate
juurde, et endid päästa.
Mattatias ja tema sõbrad aga käisid ringi ning kiskusid maha
altarid
ja lõikasid vägisi ümber veel ümber lõikamata poeglapsed, keda
nad leidsid Iisraeli alalt.
Nad jälitasid jultunuid ja see tegu läks korda nende
käes.
Nõnda nad kaitsesid Seadust paganate ja kuningate vägivalla
vastu ega andnud patustele võimust.
Mattatiase viimased sõnadKui päevad kätte jõudsid, et Mattatias pidi surema, siis ta
ütles oma poegadele: „Nüüd on võimust võtnud jultumus ja karistus,
häving ja pöörane viha.
Võidelge nüüd, lapsed, Seaduse pärast ja andke oma hinged
meie vanemate lepingu eest!
Ja meenutage vanemate tegusid, mida nende põlvkond tegi, siis
saate teiegi suure au ja igavese nime!
Eks Aabraham ju leitud katsumuses ustav olevat ja eks see
arvatud temale õiguseks.
Joosep pidas oma kitsikuse ajal kinni käsust ja sai
Egiptuse isandaks.
Meie esiisa Piinehas, vihastades tõsise vihaga, sai igavese
preestriameti lepingu.
Joosua täitis Jumala sõna ja sai Iisraeli kohtumõistjaks.
Kaaleb andis koguduses tunnistuse ja sai pärisosaks maa.
Taavet päris oma halastuse tõttu kuningliku aujärje igaveseks
ajaks.
Eelija ägestus tõsiselt Seaduse pärast ja võeti taevasse.
Hananja, Asarja ja Miisael uskusid ja päästeti tulest.
Taaniel oma vagaduses kisti lõvide suust.
Nõnda pidage meeles põlvest põlve, et ükski, kes Issanda peale
loodab, ei jää jõuetuks!
Ärge siis kartke patuse mehe sõnu, sest tema au saab sõnnikuks
ja ussipuruks!
Täna on ta ülendatud, aga homme teda enam ei ole, sest ta pöördub
tagasi põrmu ja tema kavatsus läheb tühja.
Lapsed, olge kui mehed ja jääge kindlaks Seaduses, sest
selle eest austatakse teid!
Vaata, Siimon, teie vend, on siin. Ma tean, et tema on tark
mees. Kuulake alati teda! Tema olgu teile isaks!
Ja Juudas Makkabi, jõult tugev noorusest alates, tema olgu teie
sõjaväe pealik ja juhtigu suguharude sõda!
Ja koguge endi juurde kõik, kes teevad Seaduse järgi, ja
makske kätte oma rahva eest!
Tasuge paganaile ja pidage Seaduse käske!”
Ja ta õnnistas neid. Siis ta võeti ära oma vanemate juurde.
Ta suri aastal sada nelikümmend kuus ja ta maeti oma isade
hauda Moodeinis ning kogu Iisrael leinas teda suure leinakaebusega.
preester Joojaribi poegade hulgast Jeruusalemmast. Ta elas aga
Moodeinis.
Ja temal oli viis poega: Johannes, keda hüüti Gaddiks,
Siimon, keda hüüti Tassiks,
Juudas, keda hüüti Makkabiks,
Eleasar, keda hüüti Avaraniks, Joonatan, keda hüüti Apfuseks.
Kui tema nägi neid pühaduseteotusi, mis Juudas ja Jeruusalemmas
sündisid,
siis ta ütles: „Häda mulle!
Miks olen sündinud nägema
oma rahva hukkumist
ja püha linna hävingut,
istudes siin jõude,
kui linn on antud vaenlastele
ja pühakoda võõraste kätte?
Tema templist on saanud
otsekui põlatud mees,
selle toredad riistad on saagiks viidud.
Tema lapsukesed on tapetud tänavail,
noored mehed vaenlase mõõgaga.
Kas on rahvast, kes ei ole
vallutanud tema kuningriiki
ega ole võtnud temalt saaki?
Kõik tema ehted on röövitud,
vabast on saanud ori.
Jah, vaata, mis meile oli püha,
mis meile oli ilus ja uhke,
see on hävitatud
ja paganad on seda teotanud.
Milleks me veel elame?”
Ja Mattatias ja tema pojad käristasid oma riided lõhki, panid
endile kotiriide ümber ja leinasid väga.
Võõras ohvritalitus MoodeinisKuninga saadikud, kes pidid sundima usust taganemisele, tulid
Moodeini linna, et seal hakataks ohverdama.
Ja paljud Iisraelist ühinesid nendega. Aga ka Mattatias ja tema
pojad olid kokku tulnud.
Ja kuninga saadikud hakkasid rääkima ning ütlesid Mattatiasele:
„Sina oled juht, austatud ja suur selles linnas ja sul on
toetus poegade ja vendade poolt.
Astu nüüd esimesena ette ja tee kuninga käsu järgi, nõnda nagu
on teinud kõik rahvad ja Juuda mehed ning need, kes Jeruusalemma on
alles jäänud. Siis saate sina ja sinu pojad kuninga sõpradeks ja sind
ning sinu poegi austatakse hõbeda ja kullaga ning paljude
kingitustega.”
Mattatias aga vastas ja ütles valju häälega: „Isegi kui kõik
rahvad kuninga valitsuse all oleval alal teda kuulda võtavad,
nõnda et igaüks loobub oma vanemate jumalateenistusest ja alistub tema
käskudele,
siis mina ja minu pojad ja minu vennad tahame käia oma
vanemate lepingu kohaselt.
Hoitagu meid loobumast Seadusest ja korraldustest!
Meie ei võta seda kuninga sõna kuulda, et me oma
jumalateenistusest kalduksime kõrvale, paremale või vasakule.”
Usust taganeja tapetakse, tapja põgenebKui ta need sõnad oli ütelnud, siis astus ette üks Juuda mees
kõigi nähes ja hakkas ohverdama Moodeini altaril kuninga käsu
kohaselt.
Kui Mattatias seda nägi, siis ta vihastas ja tema sisemus kees.
Õigusega tõusis temas viha. Ta jooksis ning tappis mehe altari
juures.
Ka kuningamehe, kes sundis ohverdama, tappis ta selsamal
viivul. Ja ta lõhkus altari.
Ta vihastas Seaduse kaitseks, tehes nagu Piinehas oli teinud
Simriga, Salu pojaga.
Ja Mattatias hüüdis linnas valju häälega, üteldes: „Igaüks, kes
tahab kindlaks jääda Seadusele ja lepingule, tulgu minu järel!”
Tema ja ta pojad põgenesid siis mägedesse ning jätsid linna maha
kõik, mis neil oli.
Hingamispäeva pühitsemine pannakse proovileSiis ka paljud, kes nõudsid õigust ja õiglust, läksid kõrbe, et elada
seal,
nemad ise, nende lapsed ja naised ning nende karjad, sest vaen
nende vastu süvenes üha.
Kuningameestele ja neile väehulkadele, kes olid Jeruusalemmas,
Taaveti linnas, anti aga teada, et mehed, kes olid põlanud kuninga
käsku, olid läinud kõrbe koobastesse.
Paljud jooksid siis neile järele ja leidnud nad, lõid leeri
üles nende vastu ja valmistusid nendega sõdima hingamispäeval.
Nad ütlesid neile: „Küllalt nüüd! Tulge välja, tehke kuninga
sõna järgi, siis te jääte elama!”
Need aga vastasid: „Meie ei tule välja ega tee kuninga sõna
järgi, et peaksime teotama hingamispäeva.”
Ja nad hakkasid nendega sõdima.
Need aga ei hakanud vastu, ei visanud mitte kivigi nende
poole ega sulgenud koopaid,
vaid ütlesid: „Meie kõik tahame surra oma vagaduses. Taevas ja
maa on meie tunnistajad, et teie meid ülekohtuselt tapate.”
Teised alustasid aga hingamispäeval sõda nende vastu, ja nõnda
nad surid, nemad ja nende naised ja lapsed ning nende karjad, ligi
tuhat inimhinge.
Mattatias pooldajatega alustab võitlustKui Mattatias ja tema sõbrad sellest teada said, siis nad
leinasid nende pärast väga.
Ja nad ütlesid üksteisele: „Kui meie kõik teeme nõnda, nagu meie
vennad tegid, ega võitle paganate vastu oma hinge ja õiguste eest, siis
nad hävitavad meid varsti maa pealt.”
Selsamal päeval nad otsustasid, üteldes: „Meie võitleme
igaühe vastu, kes tuleb meiega sõdima hingamispäeval, et me
kõik ei sureks, nõnda nagu surid meie vennad koobastes.”
Siis kogunes nende juurde jõuk hassiide, vapraid võitlejaid
Iisraelist, igaüks neist ustav Seadusele.
Ja kõik, kes vaenu eest põgenesid, ühinesid nendega ning said
neile toeks.
Nõnda moodustasid nad sõjaväe ning oma vihas ja raevus lõid nad
maha patused ja ülekohtused mehed. Ülejäänud põgenesid aga paganate
juurde, et endid päästa.
Mattatias ja tema sõbrad aga käisid ringi ning kiskusid maha
altarid
ja lõikasid vägisi ümber veel ümber lõikamata poeglapsed, keda
nad leidsid Iisraeli alalt.
Nad jälitasid jultunuid ja see tegu läks korda nende
käes.
Nõnda nad kaitsesid Seadust paganate ja kuningate vägivalla
vastu ega andnud patustele võimust.
Mattatiase viimased sõnadKui päevad kätte jõudsid, et Mattatias pidi surema, siis ta
ütles oma poegadele: „Nüüd on võimust võtnud jultumus ja karistus,
häving ja pöörane viha.
Võidelge nüüd, lapsed, Seaduse pärast ja andke oma hinged
meie vanemate lepingu eest!
Ja meenutage vanemate tegusid, mida nende põlvkond tegi, siis
saate teiegi suure au ja igavese nime!
Eks Aabraham ju leitud katsumuses ustav olevat ja eks see
arvatud temale õiguseks.
Joosep pidas oma kitsikuse ajal kinni käsust ja sai
Egiptuse isandaks.
Meie esiisa Piinehas, vihastades tõsise vihaga, sai igavese
preestriameti lepingu.
Joosua täitis Jumala sõna ja sai Iisraeli kohtumõistjaks.
Kaaleb andis koguduses tunnistuse ja sai pärisosaks maa.
Taavet päris oma halastuse tõttu kuningliku aujärje igaveseks
ajaks.
Eelija ägestus tõsiselt Seaduse pärast ja võeti taevasse.
Hananja, Asarja ja Miisael uskusid ja päästeti tulest.
Taaniel oma vagaduses kisti lõvide suust.
Nõnda pidage meeles põlvest põlve, et ükski, kes Issanda peale
loodab, ei jää jõuetuks!
Ärge siis kartke patuse mehe sõnu, sest tema au saab sõnnikuks
ja ussipuruks!
Täna on ta ülendatud, aga homme teda enam ei ole, sest ta pöördub
tagasi põrmu ja tema kavatsus läheb tühja.
Lapsed, olge kui mehed ja jääge kindlaks Seaduses, sest
selle eest austatakse teid!
Vaata, Siimon, teie vend, on siin. Ma tean, et tema on tark
mees. Kuulake alati teda! Tema olgu teile isaks!
Ja Juudas Makkabi, jõult tugev noorusest alates, tema olgu teie
sõjaväe pealik ja juhtigu suguharude sõda!
Ja koguge endi juurde kõik, kes teevad Seaduse järgi, ja
makske kätte oma rahva eest!
Tasuge paganaile ja pidage Seaduse käske!”
Ja ta õnnistas neid. Siis ta võeti ära oma vanemate juurde.
Ta suri aastal sada nelikümmend kuus ja ta maeti oma isade
hauda Moodeinis ning kogu Iisrael leinas teda suure leinakaebusega.